Kui masin võtab koormust vähemaks

Artikkel

- Uudised
- 25. jaanuar 2016 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kui masin võtab koormust vähemaks
Selveris jääb toote tellimine tulevikus automaatika mureks.Foto: Raul Mee
Kuigi tellimusi vormistatakse programmipõhiselt juba aastaid, kontrollivad jaemüüjad sel moel tehtud tellimused enamasti esialgu käsitsi üle.
Samal ajal kui osad jaemüüjad plaanivad üle minna täisautomaatsele süsteemile, plaanib ka Apotheka apteegikett muudatusi, mis hõlbustaks apteekril kauba tellimist, kirjutab 26. jaanuari Äripäev logistika rubriigis.
Apotheka apteegid tellivad kaupa iga päev. Terve Pere Apteegi juhatuse liikme Kristiina Sepa sõnul plaanib Apotheka kaubamärki kasutav apteek uuendada kauba tellimise süsteemi. Et vähendada apteekritele langevat administratiivkoormust ja võimalikke tarneauke. "Uus tellimissüsteem peaks arvesse võtma iga apteegi eripära kauba tellimisel ja jätma apteekritele samas rohkem aega patsientidega tegelemiseks,“ põhjendas Sepp. "Sellegipoolest jääb ravimite tellimuste tegemise lõppvastutus ikkagi apteekrile.“
Sepa sõnul soovitakse apteegi senist statistikal põhinevat tellimissüsteemi muuta kasutajasõbralikumaks ja apteekri aega säästvamaks, mistõttu püütakse leida varasemaga võrreldes innovaatilisemaid lahendusi. "Praegu on kauba tellimisel apteekril abiks statistika, mis on kujunenud vastavalt patsientide nõudlusele ja hooajale. Kuna apteeki ei mahu väga suured kaubavarud, on vaja iga päev, mõnikord isegi mitu korda päevas, kaubavarusid täiendada ja kaupa juurde tellida," selgitas Sepp. "Siit ka vajadus konkreetse kauba, koguse ja õigeaegse tarne järele,“ jätkas Sepp.
Kõike seda on Sepa sõnutsi paralleelselt klientidega suheldes raske hallata. "Kui peab iga päev tuhandeid kaubaridu kontrollima," märkis Sepp. "Leiame, et seda kõike saaks teha innovaatilisi lahendusi kasutades, et ta ei peaks kulutama nii palju aega tellimisele ja kauba otsimisele andmebaasist. Praeguse süsteemi ümberkorraldamisega kaasneks ka kauba parem kättesaadavus ja nn kaubaaukude vähenemine,“ selgitas Sepp.
Rohkem aega patsiendile
Sepa sõnutsi peab apteegijuhatajate ajakasutus olema suunatud ravimite õigele käitlusele, apteegi töökorraldusele ja patsiendi muredele parima lahenduse leidmisele. "Uued lahendused vähendaksid apteegijuhatajal administratiivse tehnilise töö koormust.“
Sepp on kindel, et suurimad vead, mis uue süsteemi juurutamisel võivad juhtuda, on seotud sellega, et kõik vajadused ei ole vajaliku täpsusega kaardistatud ja otsuseid langetatakse liiga ennatlikult, mitte arvesse võttes kõikide seotud osapoolte vajadusi ja võimalusi. "Peamine fookus tuleb süsteemi muutmise puhul seada kogu protsessi analüüsile ja eesmärkide seadmisele. Ei tohi mõelda liiga väikses mastaabis,“ märkis Sepp.
Apteeker jääb vastutama tellimuste tegemise eest, mitte masin
Tartu Uusapteek OÜ proviisor ning juhatuse liige Kalle Kurvits
Kogu innovatsioonijutt on võrdlemisi üldsõnaline, tegelikku elu ei saa prognoosida, ükskõik kui head on kavatsused või kui täiuslik on programm. Usun, et ilus mitmekordne tarne päevas saab toimuda ainult Tallinnas – kaupade ladusid mujal enamasti pole ja transport on kallis.
Kui apteek kuulub hulgimüüja ketti ja hulgimüüja tagab piisava nimekirja ja kiire tarne ning kindluse, et liigset kaupa saab tagastada lattu, ei näe probleemi. Ent neil, kes ühessegi ketti ei kuulu, on see märksa keerulisem. Kui kaup on sees, siis on apteeker kahjude vältimiseks kohustatud, koguni sunnitud proovima seda maha müüa, tehes nn aktiivset müüki.
Siia ongi koer maetud. Paljude kaupade, sh ravimite käive mõnes apteegis võib olla juhuslik või sesoonset laadi ja sageli ei ole aegumistähtajad ebapiisavad. Näiteks allergilise imiku eritoit, mida ostetakse kümnekaupa, samas kui haigekassa soodustus kehtib alla aastasele ja see aeg läheb ruttu. Ühel hetkel on riiulis 10 purki 54eurost eritoitu, mis on kohe-kohe aegumas.
Liigne laoseis on rahaliselt koormav kõigile apteekidele, sõltumata omanikust. Seega väidan, et sellist olukorda, mis vabastaks apteekri täiesti tellimuste tegemise eest vastutamisest, ei saabu kunagi. Ja seejuures pole sugugi tähtis, kas see on ketiapteek või iseseisev.
Ka tasub Sepa sõnul kõiki tarneahela protsesse aeg-ajalt üle vaadata, et leida võimalusi uuendusteks, millega tagada oma töö parim võimalik korraldus.
Jaekauplusketi Selver tarneahelas vastutavad tellimuste eest kauplused. "Olenemata tarnemudelist, teevad kõik kauplused iseseisvalt tellimused tarnijatele, arvestades kokkulepitud tellimis-tarnegraafikuid. Senini on niinimetatud tark tellimine meil algfaasis ning käega katsutavaid tulemusi veel ei ole,“ lausus Selveri logistikaspetsialist Liina Prohhorov.
Prohhorovi sõnul jääb tarnijate puhul, kellega on n-ö online’i mindud, kauplusele õigus süsteemi loodud ettepanekuid oma äranägemise järgi korrigeerida. "Protsessiliselt tähendab see kaupluse töötaja jaoks ajavõitu tellimuste tegemisel. Kui seadistused tootepõhiselt on tehtud vastavalt kaupluse soove ning eripärasid arvestades, jääb toote tellimine puhtalt automaatika mureks,“ selgitas Prohhorov. Kaupluse töötajal vabaneb tänu sellele aega tellimuskoguste analüüsilt, mis perspektiivis asendub näiteks parema kaubaväljapaneku tagamisega.
Automaatse tellimuse puhul on Prohhorovi sõnul suurimad riskikohad üllatuslikku laadi. "Üllatuste all pean silmas ootamatuid piirkondlikke rahvakogunemisi, ilmastikutingimusi, mis mõjutavad erinevaid kaubagruppe ning tehnilisi hälbeid, nagu näiteks elektrikatkestus,“ loetles ta.
Komistuskohtadeks uue süsteemi juurutamisel on võimalikud möödapanekud kauba seadistustes. Vale seadistus võib aga tähendada tühja riiulit ning kliendi pahameelt. "Kliendile küll mitte tajutav, kuid kaupluse laotööd vägagi häiriv on kauba ületellimine. Saavutada tuleb kuldne kesktee, tagamaks sujuv kaubavoog,“ jätkas Prohhorov.
Iga komistuskohta uuritakse põhjalikult
Selver on Prohhorovi sõnul targa tellimise süsteemi koostöös arendajaga ise nullist vorminud ning teeb pidevat tööd süsteemi parendamiseks. "Iga komistuskohta, mis tuleb testimisel või kaupluste tagasiside näol välja, analüüsitakse ning püütakse leida parim lahendus," märkis ta. "Tarkvaraliselt oleme leidnud koostööpartneri, kes võimaldab meil olla paindlik kitsaskohtade likvideerimisel,“ lisas Prohhorov.
Eeldatakse tööjõukulu vähenemist, kuid see sõltub täpsemalt sellest, kui kiiresti kaupluses vastutavad töötajad uue süsteemiga harjuvad ning millal hakatakse seda täies mahus kasutama. "Tulevikus, kui töötajad võtavad süsteemi täiel määral kasutusse, sõltub ajaline võit tarnijate sortimendi ulatusest. Töötajad ei pea sellisel juhul tegelema stabiilse müügiga toodete tellimustega, vaid keskenduvad kampaaniakoguste prognoosimisele, üritustega kaasnevatele mahutõusudele ning väljapanekutele,“ täpsustas ta.
OÜ Pharma Holding juhatuse esimehe Katre Kõvaski sõnul on Südameapteek võtnud suuna patsientide võimalikult personaalsele nõustamisele. "Kui sortimendis on kokku rohkem kui 6000 toodet, siis tellimustega seotud tehniline töö on käsitsi juhitava tellimussüsteemi puhul ääretult ajamahukas ning vead kerged tekkima,“ märkis Kõvask.
Mida automatiseeritum on tellimissüsteem, seda rohkem jääb apteekril aega oma põhitööks ehk patsientide personaalseks nõustamiseks ja abistamiseks. Küll aga peab Kõvaski sõnul jääma võimalus tellimusi kohandada lähtuvalt konkreetsest eriolukorrast, olgu selleks siis ilm, remonditööd või muud sarnased asjaolud, et vältida tarneauke ja ületellimist. "Nn tark tellimine on jaekaubanduses ülemaailmne trend ja selle eesmärk on tagada kaupade parem kättesaadavus klientidele ning ettevõtte jaoks laovarude juhtimise parandamine,“ rääkis Kõvask.
Praegu on kasutuses olev süsteem osaliselt automatiseeritud, kuid suund ob võetud süsteemi parendamisele. "Loomulikult on see aeganõudev protsess ning kogu parendamise fookuses on ikka see, et eelkõige patsient tellimissüsteemist võidaks,“ lisas Kõvask.
Automatiseerida tasub kõike, mida saab
OÜ Jaan Uustalu juhataja Jaan Uustalu märkis, et kõike, mida saab arvuti abil efektiivsemaks muuta, tuleks ka teha. "Kui numbreid analüüsida, siis tekivad tarnete protsessi automatiseerimise puhul seosed, mida alul ei osatud ettegi kujutada – mida ei osatud näha ega märgata," märkis ta. "Leian, et taoline uuendus on igati mõistlik, sest optimeerib lao suurust, tehes selle nii väikeseks kui võimalik. Ladu on ju suur kuluallikas,“ lisas ta.
Uustalu sõnul sõltub, kui kallis on tellimine, samas ei ole mõistlik suurt ladu hoida. "Tuleb optimeerida tellimuste korrad selliselt, et need oleksid tasakaalus lao suurusega. See on matemaatiliselt täiesti lahendatav. Mida odavam on tellimine, seda väiksemat ladu saab pidada,“ põhjendas ta.
Automaatne tellimissüsteem teeb Uustalu hinnangul tellimise tervikuna odavamaks. "Rutiin muutub odavamaks ning kindlasti on mõistlik väiksemaid koguseid tellida – nii ei hoia oma ladu kinni, tähtaegade võimalik ületamine ei valmista nii suurt muret jne,“ lisas Uustalu.
Autor: Kairi Oja, kaasautor
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum