SEB: Eesti majandus kasvab tänavu 2,4%

Seda toetab peamiste kaubanduspartnerite impordinõudluse suurenemine ja Venemaa languse aeglustumine, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. Paranemist toetab mõõdukas investeeringute kasv, mida põhjustab ettevõtte suurem kindlus tuleviku suhtes ja Euroopa Liidu tõukefondide vahendite jõudmine majandusse. Kuigi töötus 2016. aasta jooksul marginaalselt suureneb, püsib SEB prognoosi kohaselt majapidamiste tarbimine tugev.

Nestor kirjutab, et Eesti peamistest kaubanduspartneritest kimbutavad Soomet jätkuv stagnatsioon ja konkurentsivõimega seotud probleemid. Majanduspoliitika eesmärk on stabiliseerida riigi rahandus ja tegeleda ühtlasi struktuurse kasvu probleemidega. Soome SKP kasv jõuab sellel aastal 0,4 protsendini ja 1,1 protsendini 2017. aastal – kasvu toidavad osaliselt madalad intressimäärad ja nõrk euro. Eesti peamise ekspordipartneri Rootsi jaoks lõppes 2015. aasta majandusbuumiga ja tööhõive kasvab kiiresti. Tulevikku vaadates domineerivad aga negatiivsed riskid, mille põhjus on sisemajanduse kasvav tasakaalustamatus. Suurimad kasvumootorid on investeeringud eluasemetesse ja tarbimine, mida osalt stimuleerib rändekriisist johtuv suurem nõudlus.

Maailmamajandus seisab silmitsi probleemidega, mis on suured, keerulised ja tihedalt põimunud. Toorainehindade langus ja USA dollari tugevnemine on raskesse seisu pannud mitme areneva riigi majanduse. Hiina ja naftatootjatest riigid on sunnitud müüma sadadesse miljonitesse dollaritesse ulatuvas väärtuses välisvara, avaldades sellega survet globaalsetele aktsia- ja võlakirjaturgudele. Maailmamajandust kujundab USA föderaalreservi esmakordne intressimäärade tõstmine pärast 2006. aastast ning Hiina praeguse rahapoliitilise kursi muutumine pärast 10 aastat stabiilselt kallinenud jüaani. SEB hinnangul saab Hiina maandumine olema sellegipoolest  kerge, seda tänu täiendavatele eelarvelistele stiimulitele ja teenindussektori kasvule.

Venemaa ja Brasiilia maadlevad aga tõsiste kasvuprobleemidega ning 2016. aastal jätkub nende riikide majanduse kiratsemine. Lääne-Euroopaliigub lühikeste sammudega edasi ning selle majandus muutub vähehaaval tugevamaks. Euroala saab kasu madalatest intressimääradest, naftahinna langusest ja nõrgast eurost.