Kas Soome ametiühingud lepivad kärbetega?

Nelja aastaga 35 000 töökohta

Laual on ettepanek, mille järgi soomlastel tuleks aastas ilma lisatasuta 24 tundi rohkem tööd teha, vähenevad riigitöötajate puhkusetasud ning osa tööjõumakse nihkub töövõtjate õlule. Need meetmed vähendaksid 2019. aastaks Soome tööjõukulusid veidi üle 4%, mida on mõnevõrra vähem, kui Sipilä nõutud 5%. 2020. aastaks peaks tänu neile meetmetele juurde tekkima 35 000 uut töökohta. Peale selle loobuvad ametiühingud tuleval aastal igasugusest palgatõusust.

„Aastakümneid oleme tööaega aina lühendanud,“ ütles agentuurile Bloomberg Soome Tööandjate Konföderatsiooni juht Jyri Häkämies. „Nüüd on aeg suunda muuta.“

Reedel teatasid neli alaliitu, et ei nõustu kokkuleppega. Näiteks teatas sellest suurim alaliit PAM, mis ühendab teenindussektori töötajaid. Ka ehituse ametiühing on vastu. Lyly sõnul piisab aga selge enamuse häältest, et kokkulepe lõplikule läbirääkimiste ringile saata. Liikmete arvu järgi on 40% kokkuleppe vastu ja 60% poolt. 

Kokkuleppe eest maksukärbe

Soome suuruselt teine ametiühing Akava on kokkuleppe juba heaks kiitnud, kuid nõuab nüüd töötajate ostujõu vähenemise kompenseerimiseks vähemalt miljardi euro suurust maksukärbet. Ka SAK nõuab maksukärbet. Majandusminister Olli Rehni sõnul on aga Soome valitsuse esmane mure riigi võlakoorma kasv kontrolli alla saada.

„Me ei saa enesele riigi rahanduse seisus valitseva olukorra tõttu väga suuri maksukärpeid lubada,“ ütles Rehn läinud nädala lõpus. Rehni sõnul on valitsus valmis maksukärpeid kaaluma siis, kui palgakokkulepped muutuvad rohkem lokaalseks ning kui kollektiivlepingute sõlmimisel võetakse aluseks Soome eksporditööstuse palgatasemed.

Euroopa Komisjoni prognoosi järgi on Soome eelarvedefitsiit tänavu 2,8% SKPst.

Helsingin Sanomat kirjutas täna, et läinud nädalal lubas valitsus võimalikke maksukärpeid arutada alles suvel või tuleval aastal. Lehe andmeil on aga rahandusministeerium nädalavahetusel uusi arvutusi teinud.

Peaminister Juha Sipilä on kinnitanud, et kui ühiskondlik kokkulepe sünnib, loobub valitsus lisakärbetest mahus 1,5 miljardit eurot, mis vastasel juhul oleksid vajalikud olnud.