Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas Soome ametiühingud lepivad kärbetega?

    Soome peaminister Juha SipiläFoto: EPA

    Soome ametiühingute keskliidult SAK oodatakse täna otsust, kas töövõtjad on valmis sõlmima ühiskondlikku lepingut Soome konkurentsivõime taastamiseks, mis eeldab palgasaajatelt suuremat tööpanust vähema raha eest.

    Nõupidamine algas juba hommikul vara ning kohale saabus ka peaminister Juha Sipilä, et anda selgitusi, millega ostujõu vähenemine töövõtjatele korvatakse. Eelkõige tahetakse valitsuselt täpsemat infot maksulangetuste kohta, kirjutas Helsingin Sanomat.
    Arutelu tuleb keeruline, kuna reedel jõudis mitu mõjukat alaliitu teatada, et lükkab ettepaneku tagasi. Soome meedia andmeil näivad ülekaalus olevat siiski kokkuleppe pooldajad. Valitsus, tööandjad ja ametiühingud tahavad lõpliku kokkuleppe sõlmida juuniks.
    SAKi esimees Lauri Lyly ütles agentuurile Bloomberg, et ametiühingutele on otsus dramaatiline, kuna esimest korda oleksid palgakokkuleppe tagajärjed liikmetele negatiivsed. „See on meile raske otsus,“ ütles Lyly reedel antud intervjuus. Sellest hoolimata plaanib ta kokkulepet toetada, kuna see võib aidata luua uusi töökohti.
    Nelja aastaga 35 000 töökohta
    Laual on ettepanek, mille järgi soomlastel tuleks aastas ilma lisatasuta 24 tundi rohkem tööd teha, vähenevad riigitöötajate puhkusetasud ning osa tööjõumakse nihkub töövõtjate õlule. Need meetmed vähendaksid 2019. aastaks Soome tööjõukulusid veidi üle 4%, mida on mõnevõrra vähem, kui Sipilä nõutud 5%. 2020. aastaks peaks tänu neile meetmetele juurde tekkima 35 000 uut töökohta. Peale selle loobuvad ametiühingud tuleval aastal igasugusest palgatõusust.
    „Aastakümneid oleme tööaega aina lühendanud,“ ütles agentuurile Bloomberg Soome Tööandjate Konföderatsiooni juht Jyri Häkämies. „Nüüd on aeg suunda muuta.“
    Reedel teatasid neli alaliitu, et ei nõustu kokkuleppega. Näiteks teatas sellest suurim alaliit PAM, mis ühendab teenindussektori töötajaid. Ka ehituse ametiühing on vastu. Lyly sõnul piisab aga selge enamuse häältest, et kokkulepe lõplikule läbirääkimiste ringile saata. Liikmete arvu järgi on 40% kokkuleppe vastu ja 60% poolt. 
    Kokkuleppe eest maksukärbe
    Soome suuruselt teine ametiühing Akava on kokkuleppe juba heaks kiitnud, kuid nõuab nüüd töötajate ostujõu vähenemise kompenseerimiseks vähemalt miljardi euro suurust maksukärbet. Ka SAK nõuab maksukärbet. Majandusminister Olli Rehni sõnul on aga Soome valitsuse esmane mure riigi võlakoorma kasv kontrolli alla saada.
    „Me ei saa enesele riigi rahanduse seisus valitseva olukorra tõttu väga suuri maksukärpeid lubada,“ ütles Rehn läinud nädala lõpus. Rehni sõnul on valitsus valmis maksukärpeid kaaluma siis, kui palgakokkulepped muutuvad rohkem lokaalseks ning kui kollektiivlepingute sõlmimisel võetakse aluseks Soome eksporditööstuse palgatasemed.
    Euroopa Komisjoni prognoosi järgi on Soome eelarvedefitsiit tänavu 2,8% SKPst.
    Helsingin Sanomat kirjutas täna, et läinud nädalal lubas valitsus võimalikke maksukärpeid arutada alles suvel või tuleval aastal. Lehe andmeil on aga rahandusministeerium nädalavahetusel uusi arvutusi teinud.
    Peaminister Juha Sipilä on kinnitanud, et kui ühiskondlik kokkulepe sünnib, loobub valitsus lisakärbetest mahus 1,5 miljardit eurot, mis vastasel juhul oleksid vajalikud olnud.
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Leedu külmkapitootja otsustas börsilt lahkuda
Leedu külmkapitootja Snaige aktsionärid otsustasid aktsia denoteerida, teatas Balti lisanimekirjas noteeritud ettevõte täna börsile.
Leedu külmkapitootja Snaige aktsionärid otsustasid aktsia denoteerida, teatas Balti lisanimekirjas noteeritud ettevõte täna börsile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht „Kuumal toolil“: kes loodavad kiiret taastumist, peavad pettuma
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Leedust paistab Eesti laenuvõtjale rõõmusõnum
Euroopa Keskpank võib tänavu langetada intressimäärasid rohkem kui kolm korda, kirjutab Reuters.
Euroopa Keskpank võib tänavu langetada intressimäärasid rohkem kui kolm korda, kirjutab Reuters.
Isamaa saadab abilinnapeaks vastuolulise eksministri
Tallinna uues võimuliidus saab erakond Isamaa kaks abilinnapea kohta. Ühe neist täidab endine minister.
Tallinna uues võimuliidus saab erakond Isamaa kaks abilinnapea kohta. Ühe neist täidab endine minister.