EL tahab lähetatud töötajatele paremat palka

Näiteks saatsid Põhjamaade ettevõtjate ühendused läinud aasta novembris Euroopa Komisjonile ühise kirja, milles väljendasid „sügavat muret“ eelpool nimetatud printsiibi „sama töö eest võrdne tasu samas kohas“ juurutamise negatiivsete tagajärgede pärast. Kirjas toodi esile Skandinaavia mudeli eripära, kus tööturu osapooled lepivad kollektiivlepingutes kokku töötingimuste ja tasu miinimumtaseme, kuid jätavad võimaluse ettevõtete tasandil palgataset varieerida. Nii maksab mõni tööandja miinimumpalka, teine kõrgemat palka, kolmas keskmiselt kõrgemat palka – nii, kuidas võimalik.

„Sellise võimaluse olemasolu on meie ettevõtete tootlikkuse ja konkurentsivõime seisukohast kriitilise tähtsusega ja suurendab töötajate motivatsiooni oma oskusi parandada,“ rõhutavad Soome, Rootsi, Taani, Norra ja Islandi tööandjad mullu novembris Euroopa Komisjoni sotsiaalvaldkonna volinikule Marianne Thyssenile ja asepresident Valdis Dombrovskisele lähetatud ühiskirjas. Komisjoni plaanitud uue põhimõtte juurutamine nõuaks liikmesriikidelt oma palgakokkulepete süsteemi muutmist. Ühtlasi õõnestaks see turupõhist palkade kujunemise süsteemi.

Erinevad palgad ei ole ebaaus konkurents

Teise aspektina juhitakse tähelepanu, et uue printsiibiga – sama töö eest võrdne tasu samas kohas -diskrimineeritakse välismaiseid teenusepakkujaid. Miks ei peaks neil olema võimalust maksta lähetatud töötajatele miinimumpalka - nii, nagu võivad teha kohalikud teenusepakkujad, küsitakse kirjas. Miks tuleks maksta rohkem? Palgatasemete erinevus liikmesriikide vahel ei kujuta endast veel ebaausat konkurentsi.

„Sundides välismaiseid teenusepakkujaid maksma lähetatud töötajatele näiteks keskmist palka, mida sellises töökohas makstakse kohalikele töötajatele – ja enamikel juhtudel on see kaugelt üle miinimumpalga – õõnestaks sellise teenusepakkuja konkurentsivõimet ja vähendaks drastiliselt teenuste siseturgu,“ hoiatatakse kirjas. Ja pealegi ei ole Euroopa Komisjonil aluslepingute järgi õigust sellisel moel palgataset reguleerida.

Sarnase argumentatsiooniga kirja on Euroopa Komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile läkitanud ka Euroopa tööandjaid ühendav organisatsioon BusinessEurope.

Tööandjate arvates on lähetatud töötajate direktiivis selle praegusel kujul tasakaal õiges kohas ja muudatusi pole vaja. Muudatusi taotlenud liikmesriigid nagu Prantsusmaa, Saksamaa ja Belgia väidavad aga, et praegusel kujul annab lähetatud töötajate direktiiv ettevõtetele võimaluse kohalikest tööturu reeglitest mööda vingerdada.

Mitu Kesk- ja Ida-Euroopa riiki on muudatuste vastu, kuna see õõnestaks nende riikide ettevõtete konkurentsivõimet. "Palgataseme vahed liikmesriikides ei kujuta endast ebaausat konkurentsieelist, kui tegemist on teenuste pakkumise vabadusega," kirjutasid volinik Thyssenile omakorda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide, sh Eesti, ministrid. Rõhutatakse, et teenuste pakkujatele ei tohiks keelata selle konkurentsieelise kasutamist.