• OMX Baltic1,33%273,94
  • OMX Riga−0,11%871,18
  • OMX Tallinn2,32%1 749,54
  • OMX Vilnius0,09%1 058,76
  • S&P 5000,00%6 051,09
  • DOW 30−0,2%43 828,06
  • Nasdaq 0,12%19 926,72
  • FTSE 100−0,14%8 300,33
  • Nikkei 225−0,95%39 470,44
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,5
  • OMX Baltic1,33%273,94
  • OMX Riga−0,11%871,18
  • OMX Tallinn2,32%1 749,54
  • OMX Vilnius0,09%1 058,76
  • S&P 5000,00%6 051,09
  • DOW 30−0,2%43 828,06
  • Nasdaq 0,12%19 926,72
  • FTSE 100−0,14%8 300,33
  • Nikkei 225−0,95%39 470,44
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,5
  • 16.03.16, 11:22
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Nordea: Eestis tuleb lauge kasv

Eesti majandus kasvab tänavu 2 protsendi ulatuses, kasvuriskid on seotud ekspordiga, prognoosib Nordea.
Nordea pangaautomaadid.
  • Nordea pangaautomaadid. Foto: epa
Maailma majanduskasvu väljavaade on detsembris arvatust märkimisväärselt nõrgem, teatas Nordea majandusprognoosis Economic Outlook. Globaalmajanduse riskide tõttu alandas pank euroala kasvuväljavaadet, seda hoolimata madalatest toornafta hindadest.
Eestile prognoosib Nordea majanduskasvu 2 protsendi ulatuses, kasvuriskid on seotud ekspordiga. Eesti majanduse põhinäitajad püsivad head, tagasihoidlikku kasvu kompenseerib valisussektori väike võlakoormus, langenud välisvõlg ning laenude hea kvaliteet. Väiksem investeeringunõudlus ja kasvavad säästud tõid kaasa jooksevkonto rekordilise ülejäägi ca 2% SKTst.
Ekspordiga läheb raskeks
Maailmamajanduse nõrgema väljavaate tõttu kujuneb Eesti eksporditulude taastumine aeglaseks, laiemapõhjaline kasv ei leia aset enne järgmist aastat, prognoosib Nordea.
Eesti jaoks oluline eksporditurg – euroala majandus – kasvab tänavu kõigest 1,3 protsendipunkti, see on 0,4 protsendipunkti varem oodatust vähem. ”Eesti eksporditulude kasv sõltub üha rohkem ettevõtete tegevushaarde laiendamisest stabiilsema kasvu ja kõrgema elatustasemega Euroopa eksporditurgudele,” ütles Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palm.
”Eksporditulude langust on võimendanud siiani ekspordihindade langus. Globaalne deflatsiooniline keskkond taandub arenevate turgude riskide taustal aeglaselt. Eksporditurgude mitmekesistamine, tootearendus ja nihe allhanke ahelates kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste suunas on tegurid, mis toetavad pikemas perspektiivis kõrgemaid ekspordihindasid. Tehnoloogia, IKT ja muude teadusmahukate sektorite osakaal peab olulisel määral kasvama,” ütles Palm.
Venemaa osakaal Eesti kaubaekspordis küündis jaanuaris kõigest 4,3%ni, võrreldes Põhjamaade 44protsendise osakaaluga. Lisaks lähinaabritele on kasvanud Eesti eksport Suurbritanniasse ja Saksamaale.
Nordea panga peaökonomist Eestis Tõnu Palm.
  • Nordea panga peaökonomist Eestis Tõnu Palm. Foto: Raul Mee
Riigivõlg on kasvanud
Eesti majandust iseloomustab Nordea hinnangul madal riigivõlg, kahanenud välisvõlgnevus ja pankade krediidiportfellide kõrge kvaliteet. Eesti on eelistanud sisemajandust mitte stimuleerida ja seetõttu on valitsussektori võlg püsinud stabiilne (erinevalt euroalast) ja langenud alla 10% sisemajanduse kogutoodangust. Lisaks on erasektori säästud viinud välisvõla vähenemisele.
“Eesti majanduskasv on püsinud nõrk, kuid selle-eest ei ole majanduse võlakoormus kasvanud. Alates 2009. aastast on euroala riigivõla tase kasvanud 16 protsendipunkti võrra 93%ni SKTst. Euroala võlataseme kasv on olnud neli korda suurem kui Eestis,” ütles Palm.
”Lisaks on tugevnenud majapidamiste finantsseis – hoiuste mahu kasv ületab jätkuvalt laenumahtude kasvu ja laenude hea kvaliteet soodustab investeeringute taastumist kui eksport kasvule pöördub. Halbade laenude osakaal on langenud rekordmadalale – 1,2%ni, ” ütles Palm.
Eesti majanduskasv tugineb täna eratarbimisele ning püsib seega heitlik. Ekspordipotensiaali arendamiseks on vaja elavdada investeeringuid. Esimesest kuni kolmanda kvartalini 2015 moodustas kapitali kogumahutus kõigest 24% SKTst, euroala sama näitaja oli 19,5%. ”Kahe protsendipunkti võrra pikaajalisele keskmisele alla jääv investeeringute tase on majanduse jaoks, mis soovib Euroopa keskmisele läheneda, ebapiisav, ” kommenteeris Palm. Tagasihoidlikum investeeringute maht on seotud osaliselt laonduse ja veonduse ning energeetikasektoriga, kus lõppesid suured taristuinvesteeringuprojektid.
Põhjamaade ja Baltikumi majanduse väljavaated
Balti riikide kasv on välisturgude mõju tõttu aeglasem. Läti majandust veab eratarbimine ja valitsussektori lõpptarbimiskulutused. Eratarbimist toetab jõuline reaalpalga kasv (7,4% 2015). Leedu majandus oleks ilma Venemaa sanktsioonide mõjuta kasvanud ca 4% (Venemaa mõju 2,6% SKTst). Majanduskasvu mootoriteks on jõuline eratarbimine ja investeeringud. Elamukinnisvara investeeringute maht püstitas rekordi.
Rootsi jõuline majanduskasv püsib laiapõhjaline, kasvu panustavad ekspordi kõrval üha rohkem investeeringud, samas kui energiasektor jahutab Norra majanduskasvu. Soome nõrka majanduskasvu veab sisenõudlus, seejuures ehitussektori toel on pöördunud investeeringud taas kasvule. Taani majanduse taastumine jätkub mõõdukas tempos. Sarnaselt teistele avatud majandustele mõjutab ekspordi väljavaadet globaalse majanduse ja kaubanduse kasvanud riskid.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.12.24, 12:02
SEB: väikefirma vajab innovatsiooni, et murda välja mugavustsoonist
Miks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted peaksid panustama rohkem innovatsiooni ja kuidas pank saab siin olla neile abiks, räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele