ELi ja Türgi pagulaste kokkulepe jõustus

Pagulaspaadid aga jätkasid saabumist.

„Teksti järgi peaks kokkulepe, mis näeb ette uute (Kreeka – toim) saartele saabujate tagasi saatmise, jõustuma 20. märtsil,“ ütles agentuurile AFP Kreeka migratsiooni koordineerimise ameti pressiesindaja Giorgios Kyritsis. „Kuid sellist plaani ei panda kokku vaid 24 tunniga.“

Enne tähtaja kukkumist saabus üksi reedel, mil Euroopa Liidu valitsusjuhid ja Türgi Brüsselis kokkuleppe lukku lõid, üle Egeuse mere Kreeka saartele veel ligi 1500 paadipagulast. 

Pagulaskriisi epitsentris olevale Kreekale, mis ise vaevleb juba aastaid sügavas majanduskriisis, on lubatud appi saata julgeoleku- ja juriidilisi eksperte. See ei toimu üleöö ja kohalike ametnike sõnul pole neil veel juhiseid, kuidas kokkuleppe tähtaja kukkudes toimida.

„Me ikka veel ei tea, kuidas seda kokkulepet ellu viima hakatakse,“ ütles AFP-le  üks politseiallikas Kreeka Lesbose saarel. „Eelkõige ootame Euroopast lubatud abijõudusid, et kiirendada asüülitaotluste menetlemist – tõlke, juriste, politseinikke – kuna üksi ei tule me sellega toime. Kreeka enda võimekus on agentuuri Bloomberg andmeil menetleda kuus maksimaalselt 1500 asüülitaotlust.

Peaminister Alexis Tsiprase sõnul on Kreekale lubatud appi saata ligi 2300 ametnikku. Kokku on leppe jõustamiseks vaja ligi 4000 ametnikku. Eesti on valmis operatiivselt saatma 20 inimest Kreekale appi, ütles peaminister Taavi Rõivas reedel tippkohtumise järel.

Kreeka ametivõimude sõnul on riigis praegu üle 47 000 pagulase, kellest ligi 8200 on saartel ja enam kui 10 000 Makedoonia piiri lähedal Idomeni laagris.

Reedel Brüsselis sõlmitud kokkulepe puudutab uusi tulijaid, kes uue plaani järgi saadetakse Türgisse tagasi, kui neil ei ole õigust rahvusvahelisele kaitsele. Iga tagasi saadetud illegaalse pagulase eest on Euroopa Liit lubanud Türgi põgenikelaagritest vastu võtta ja ELi ümber asustada ühe Süüria pagulase. Esialgne kvoot on 72 000 pagulast, mis võib täituda väga kiiresti.

Eesmärk on kaotada motivatsioon illegaalne ja ohtlik meretee Türgist Kreeka saartele ette võtta, et sellega hävitada ka inimsmugeldajate ärimudel. AFP andmeil on ligi 4000 inimest sel mereteel uppunud, neist 400 sel aastal.

„Kõige nõrgem lüli selles kokkuleppes on Kreeka,“ ütles ajalehele New York Times konsultatsioonifirma Eurasia Group direktor Mujtaba Rahman. „Kreekal pole kokkuleppe elluviimiseks ei rahalist ega administratiivset võimekust, nii vajatakse Euroopast märkimisväärset abi – palju rohkem, kui seni on arutatud.“

Lisaks Kreekale võib küsitav olla ka Türgi võimekus kokkulepet täita. Riigil on teravnenud probleemid enda sisejulgeolekuga – viimati tappis enesetaputerrorist laupäeval Istanbulis viis inimest. Türgi pagulaslaagrites on üle 2,7 miljoni Süüria pagulase. EL eraldab lisaraha, et pagulaste olukorda Türgi laagrites leevendada. Eesti valitsus tegi läinud neljapäeval otsuse panustada Euroopa Komisjoni loodud Türgi pagulasrahastusse 2,79 miljonit eurot.

Euroopa Liidu ja Türgi kokkulepet, milles Euroopa Liit loodab näha oma pagulaskriisi lõpu algust, on kritiseerinud paljud inimõiguste kaitse organisatsioonid.

Saksamaa kantsler Angela Merkel tervitas kokkuleppe saavutamist, kuid tunnistas ka ise, et selle jõustamine on raske. „Tahan öelda väga selgelt – mul ei ole mingeid illusioone, et selles, milles me kokku leppisime, ei tule tagasilööke,“ ütles Merkel reedel tippkohumise järel. „Üksi lahendamist vajavad logistilised probleemid on tohutud.“

Euroopa Liidu jaoks on see veel üks katse leida ühine lahendust liidu enda liitekohti lammutavale kriisile. Läinud aastal saabus ÜRO andmeil Egeuse mere kaudu Kreekasse ligi 857 000 pagulast, tänavu on saabunud juba 144 000 inimest. Nüüd on küsimus, kas kokkulepe Türgiga ei jää siiski vaid ajutiseks lahenduseks, kuna Euroopasse on võimalik saabuda erinevaid teid mööda.

„Suurem probleem tekib siis, kui smugeldajad hakkavad migrante Liibüa kaudu Itaaliasse suunama. Seal on tegemist läbikukkunud riigiga, millel pole valitsust, kellega saaks kokkuleppeid sõlmida,“ ütles ajalehele NYT Brüsseli Bruegeli mõttekoja juht Guntram Wolff.