Saksa ettevõtjad Eestis: rohkem õpipoisse!

Kolmandik vastanud firmadest pole kutseharidussüsteemiga üldse rahul. Samas üldine äri- ja majanduskeskkond Eestis ja teistes Balti riikides sai Saksa investoritelt Kesk- ja Ida-Euroopa riikide võrdluses kõrgeima hinnangu.

Kaubanduskoja eestvedamisel püütakse Saksamaa õpipoisisüsteemi kogemust viia ka teistesse riikidesse – Balti riikidest käivitus Saksa-Balti kaubanduskoja AHK pilootprojekt VetNet 2013. aasta oktoobris Lätis, kus ettevõtetest on üks osalejaid näiteks Valmiera klaaskiu tehas.

Idee on teooria ja praktika ühitada – ettevõtted aitavad kujundada õppekava vastavalt sellele, milliseid spetsialiste nad vajavad, ning pakuvad võimaluse õppimiseks otse töökohal. Osa nädalast kulub ettevõttes, osa koolis.

Samas võib ettevõtte seisukohast mõelda ka nii, et taolises väljaõppeprogrammis osaledes saab välja õpetada just sellise spetsialisti nagu ettevõttel vaja, makstes õppurile praktikandi tasu. Kui aga palgata koolist tulnud n-ö valmis spetsialist, tuleb ka teda siiski alguses koolitada vastavalt ettevõtte vajadustele, kuid selle vahega, et valmis spetsialist küsib kohe täispalka. See võiks motiveerida ettevõtjaid programmis osalema, arutles Salström-Leyh.

„Iga tööstusharu näitajad paranevad koos kutseoskuste taseme tõusuga,“ tuletas ta meelde lihtsat tõde.

„Et meie töötajad oleksid oma ala head spetsialistid, oleme nõus rohkem panustama,“ ütles Salström-Leyh ja märkis, et see eeldab poliitikutelt mitut muudatust. „Kutsehariduse reformides on Läti esikohal ja talle järgneb kohe Eesti.“

Praegust Eesti majandusolukorda hindas vastanud Saksa kapitali osalusega ettevõtetest 90% heaks või rahuldavaks. Tulevikku vaadatakse optimistlikumalt kui mullu. Kui toona vastas vaid 7%, et ootab majanduses olukorra paranemist, siis tänavu arvas nii 28% vastanutest. Käibe kasvu prognoosib iga teine Saksa osalusega ettevõte, plaanitakse investeerida ja kolmandik plaanib juurde palgata töötajaid. Tööjõukulude tõusuks rehkendatakse keskmiselt 4,6%.

Võrreldes Läti ja Leeduga ei ole Eesti majanduskeskkonnas Saksa investorite hinnangul midagi halvemaks läinud, enamik näitajaid, nagu maksusüsteemi toimimine ja võitlus korruptsiooniga, on paranenud. Sama arvatakse ka kutseharidussüsteemi kohta.

Rahulolu küsitlusi on AHK korraldanud 2004. aastast. Balti riikidest osales tänavu 114 ettevõtet, neist 30 Eestist, 34 Lätist ja 50 Leedust.