Ettevõtjate ja ülikoolide teaduskoostöö kogub hoogu

Artikkel

- Uudised
- 13. aprill 2016 kell 8:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtjate ja ülikoolide teaduskoostöö kogub hoogu
OÜ Kasekunst juht Piret Peiker arendab koostöös Maaülikooliga kasemahlast siirupi tootmist.Foto: Raul Mee
Kuigi Eesti paistab silma suhteliselt kõrge innovatsiooniaktiivsusega, on koostöö ettevõtete ja teadusasutuste vahel siiski veel üsna väike.
Hea uudis on aga, et nii firmade kui ka kõrgkoolide huvi koostöö vastu kasvab. Ettevõtjad on aru saanud, et senised majandusmudelid enam ei toimi ning on tekkinud vajadus teadusmahuka mudeli järele, seda eriti nüüd, mil majanduses läheb järjest raskemaks, kirjutab 14. aprilli Äripäev tööstuse rubriigis.
Eesti inimarenguaruandes 2014-2015 tõid Urmas Varblane ja Kadri Ukrainski välja mõtlemapaneva tendentsi, et teadmusmajandusega tegeleb meil vaid 10 protsenti ettevõtetest, mida on ilmselgelt vähe. Vähe sellest, teadmusmajandus on Eestis lisaks väga kontsentreerunud – kui 2009. aastal moodustasid 50 suurema ettevõtte kulutused teadusarendustegevusele 30 protsenti teadusarendustegevuse kogukuludest, siis 2012. aastal oli näitaja juba 85 protsenti. Seega on teadmusmajanduse kasvu taga vaid väheste ettevõtete investeeringud.
Tänavu 4. jaanuaril alustas sihtasutus Archimedes taotluste vastuvõtmist meetmele "Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades". Tegemist on ELi struktuuritoetustest rahastatava meetmega, mille eesmärk on toetada ettevõtjate arendustegevust ja koostööd teadusasutustega.
Sihtasutus plaanis jaanuaris AV NUTIKAS meetme tutvustamiseks teha Tallinnas ja Tartus kokku kaks infopäeva, kuid ettevõtjate huvi meetme vastu oli sedavõrd suur, et ainuüksi Tallinnas tuli korraldada kaks infopäeva.
Eesti Teadusagentuuri programmijuhi Viktor Muuli sõnul on ettevõtjate huvi teaduspõhise koostöö vastu viimasel ajal hüppeliselt kasvanud ning sama võib öelda ka teadusasutuste kohta.
Teaduspõhiste ettevõtete roll väike:
Teadus- ja innovatsioonipoliitika seireprogrammi möödunud aastal avaldatud raportist selgus, et esmapilgul paistab Eesti silma suhteliselt kõrge innovatsiooniaktiivsusega.
Nii näiteks on Eesti Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni tulemustabelis tubli keskmik – Eesti saavutused ületavad ELi keskmist publitseerimise ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtte omavahelises innovatsioonialases koostöös.
Kuigi mitme näitaja puhul, mis iseloomustavad ettevõtlussektori ja teadusasutuste koostööd, on märgata kasvu, on Eesti oma näitajate poolest siiski ELi keskmisest tagapool.
Meie ettevõtteid iseloomustab Euroopa võrdluses vähene koostöö ülikoolide ja uurimisasutustega ning ELi keskmisest väiksem teadus- ja arendustöötajate arv.
Nutikas päästerõngas
"Ettevõtjad on aru saanud, et senised majandusmudelid enam ei toimi ning on tekkinud vajadus teadusmahuka mudeli järele, seda eriti nüüd, mil majanduses läheb järjest raskemaks," rääkis Muuli, kes aitab programmi raames ettevõtjatel otsida teaduspartnereid. "Kuna lihtsa tootega pole võimalik enam teenida, on vaja panustada suurema lisandväärtuse saamiseks teadusmahukale tootele," võttis Muuli kokku ettevõtjate huvi.
Muuli sõnul pole kõrgkoolide riigipoolne rahastamine viimastel aastatel muutunud, mistõttu otsivad nüüd ka kõrgkoolid järjest enam teenimisvõimalusi – rakendusuuring on selleks üks võimalus. Muuli lisas, et Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool teevad suuri jõupingutusi, et näidata, kuidas nad saavad ettevõtjatele kasulikud olla.
Nii näiteks kinnitas Tallinna Tehnikaülikooli rektor akadeemik Jaak Aaviksoo kohtumisel Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni liikmetega, et ülikooli kuratooriumi kinnitatud arengukava kohaselt suurendab ülikool ettevõtluskoostöö mahtu viie aasta jooksul kolm korda.
Muuli sõnul on teadusasutuste initsiatiiv teretulnud, kuna paljud ettevõtted arvavad siiani, et ülikoolid teevad oma elevandiluust tornis pelgalt kuiva teadust.
NUTIKA programmi rahaline maht on 26,5 miljonit eurot, millest tänavu läheb jagamisele üheksa miljonit eurot. Ettevõtete rahalise panusena nähakse programmis ette 15 miljonit eurot.
Muuli sõnul pole tänavu veel ühtegi rahastamisotsust tehtud, praeguseks on laekunud alla kümne taotluse biotehnoloogia, materjalitehnoloogia ja info- ning kommunikatsioonivaldkonnast. "Eesti ettevõtete eripäraks on, et nad on valdavalt väikesed, mistõttu on ka nende finantsvõimekus väike, kuid igasugune koostöö teadusasutusega eeldab rahaliste ressursside olemasolu," tõi Muuli välja NUTIKA programmi eelise.
Teaduskoostööd soodustavad meetmed:
EASi Innovatsiooniosak ja Arendusosak.
NUTIKAS ehk rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades. Toetuste taotlusi võtab vastu SA Archimedes, hindamiskomisjon tegutseb Eesti Teadusagentuuris.
Ettevõtete ja teadlaste koostööd soodustab ka teadlaste mobiilsust toetav programm Mobilitas Pluss. "Tagasipöörduva teadlase toetus" võimaldab ettevõtetel saada tuge välismaal järeldoktorantuuri läbinud teadlase töölevõtmiseks.
Maaülikooli koostöö ettevõtjatega tiheneb
Eesti Maaülikooli teadusprorektori Ülle Jaakma sõnul on nende ülikooli ja ettevõtjate koostööl pikaajalised traditsioonid ning see toimub nii toiduainetehnoloogia kui ka põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas. Jaakma sõnul on nii koostöölepingute arv kui ka rahaline maht tõusuteel.
Nii näiteks on teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus Pollis arendanud koostöös ASiga Felix välja Pai Plussi smuutide sarja, millest 2013. aastal pälvis kookose-ananassi smuuti Eesti parima toiduaine konkursil parima mittealkohoolse joogi tiitli. Polli Aiandusuuringute Keskuse tootearendusüksusest on tuule tiibadesse saanud aga ASi Loodusvägi tooted.
Üheks järgmistest hittidest meie toidulaual võib olla kasemahlast toodetud siirup, mis töötati välja OÜ Kasekunst ja Eesti Maaülikooli teadlaste koostöös.Ettevõte juhatuse liige Piret Peiker meenutas, et kui kaks aastat tagasi tekkis neil mõte hakata valmistama midagi kasemahlast, lugesid nad Maaülikooli teadlaste ideest hakata kasemahlast jäätist tootma. "Pöördusime nende poole ja sealt saigi meie koostöö alguse," märkis Peiker, kelle sõnul taotlesid nad EASist innovatsiooniosaku, mille ka said.Ettevõte valmistab kasemahlast siirupit, mida turustatakse peamiselt toiduainetööstusele, kuid kuna tänavu ettevõtte tootmismaht hüppeliselt kasvab, plaanitakse hakata kasesiirupit müüma ka jaeklientidele.Praegu valmistab firmale kasemahlast siirupit teenusena Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ning OÜ Kasekunst on keskendunud koostöös Maaülikooliga peamiselt tootearendusele.
NUTIKA (rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades) eripärad:
Toetus ühe projekti kohta 20 000 kuni 2 miljonit eurot.
Toetuse taotleja ja saaja on ettevõte.
Oluline on ettevõtte omaosalus, mille ulatus sõltub ettevõtte suurusest ja sellest, kas tellitakse rakendusuuringut või tootearendust.
Toetatavate tegevuste kestus on kuni kolm aastat.
Toetatavad tegevused peavad olema lõppenud hiljemalt 31.08.2022.
Ülikool aitas toidukorra asendaja retseptiga
Koostööd Eesti Maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakonna teadlastega hindas Peiker suurepäraseks, sest lisaks tootearendusele toetasid teadlased neid ka moraalselt. Peikeri sõnul kavatsevad nad taotleda EASist ka arendusosakut ja oma koostööd Eesti Maaülikooli teadlastega ka edaspidi jätkata.Eesti Maaülikooli toiduteaduse- ja toiduainete tehnoloogia osakonnaga tegi kaks aastat tagasi koostööd ka OÜ European Foods, mis kaubamärgi ICONFIT nime alla toodab dieet- ja sporditoite. Ettevõtte juhi Kenneth Kutani sõnul taotlesid nad tootearenduseks EASist innovatsiooniosaku ning Maaülikooli teadlased töötasid firma jaoks välja toidukorra asendaja kokteilide retsepti.Praegu arendab ettevõte tooteid oma jõududega, kuid tunamullust koostööd teadlastega hindab Kutan kõrgelt. Ka hiljem on nad teadlastega mõne toote arendamise juures konsulteerinud. "Kõige suurem väärtus koostöö puhul oli see, et alustava ettevõttena saime sealt suure teadmistepagasi," ütles ta.
Venteco Systems arendab nutikat ventilatsiooniseadet, mis on efektiivse soojustagastusega ja reageerib ruumi ventileerimisel ise vastavalt ruumis oleva õhu tingimustele. Ehk kui ruumis on vähe inimesi, töötab aparaat väikesel võimsusel, ja kui palju inimesi ja hapnikku rohkem tarvis, paneb see oma ventilaatorid kiiremini tööle.OÜ Venteco Systems juhatuse liikme Heiki Auliku sõnul leidsid nad Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi teadlastega ühise keele juba esimesel kohtumisel.Aulik põhjendas teadlaste poole pöördumist asjaoluga, et Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut on tuntud nii oma tugeva teaduse kui ka praktiliste tootearenduslike projektide elluviimise poolest.
Ettevõtja peab mõistma, mida teadlane teeb
"Instituut teeb pikaajalist koostööd ettevõtluspartneritega ja aitab lahendada ettevõtete arendustegevuse käigus tekkinud praktilisi probleeme. Juba esimesel kohtumisel panime koos Tartu Ülikooli inimestega kokku tegevuskava, kuidas töötada välja uue ventilatsiooniagregaadi esimene kontseptsioonlahendus,“ meenutas Aulik.
Pärast esimest kohtumist sõlmis ettevõte teadlastega koostöölepingu ning alustas uue seadme arendusprojekti elluviimist.
Kolm kuud kestva esimese koostööprojekti tulemusena valmis ventilatsiooniagregaadi kontseptsioonlahendus, mida sai oma silmaga näha ja käega katsuda. "Oleme esimest ventilatsiooniagregaadi kontseptsioonlahendust testinud ja näeme, et seadmel on suur potentsiaal. Täna tegeleme seadme tootearendusega, mille tulemusel peavad valmima seadme lõplik mehaanika ja juhttarkvara, mida on võimalik seeriatootena siin samas Eestis valmistada,“ rääkis Aulik.
Kuna uue seadme tootearendus nõuab nii teadlaste abi kui ka rahalisi ressursse, esitas ettevõte arendusprojekti elluviimiseks toetuse taotluse Sihtasutus Arcimedese uuele toetusmeetmele "Nutika spetsialiseerumise rakendusuuringud”.Aulik märkis, et kui kõik läheb plaanipäraselt, siis esimesed versioonid tootest peaksid turule jõudma selle aasta teises pooles. Samas jätkub ka arendustegevus. "Täiendavalt energiat säästvate ning teiste seadmete ja süsteemidega ühilduvust võimaldavate funktsionaalsuste loomisega tegeleme vähemalt järgmise aasta esimese kvartali lõpuni,“ lisas Aulik.
Mis tagab eduka koostöö ettevõtte ja teadusasutuse vahel? Auliku hinnangul on võtmetähtsusega mõlema osapoole selge teineteisest arusaamine ning suhtlus osapoolte vahel. "Teadlane peab aru saama ettevõtte probleemist ja ettevõtja peab selgelt aru saama, mida teadlane teeb probleemi lahendamiseks,“ resümeeris ta.
Väikeettevõtjad saavad EASilt innovatsiooniks tuge
Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete innovatsiooni toetab EAS, kes on alates 2009. aasta kevadest andnud välja üle paari tuhande innovatsiooniosaku, millele möödunud aastal lisandus arendusosak.
Innovatsiooniosaku maksimaalne toetusmäär on 4000 eurot ning EASile on 2009. aasta kevadest kuni mullu kevadeni esitatud 2043 taotlust, millest EAS rahastas ühtekokku ca 1700 osakut. Tegemist on ELi 2007–2013 toetusperioodi rahast makstud toetusega ning sellele lisandus möödunud aasta lõpus veel 12 innovatsiooniosakut, mis maksti välja juba ELi 2014–2020 perioodi rahast.
Innovatsiooniosaku eesmärk on aidata ettevõtjatel koostöös kõrgkoolidega töötada välja uusi tooteid, koguda teadmisi tehnoloogiate kohta ning teha uuringuid intellektuaalomandi andmebaasides.
Innovatsiooni- ja arendusosakute toetuse spetsialist Tarvo Kallas selgitas, et ettevõtjate huvi meetmete vastu on suurenenud vastavalt sellele, kuidas info potentsiaalsete taotlejateni jõuab.
"Samuti tuleb silmas pidada, et ka projektitaotluste ettevalmistamine võtab aega. Seeläbi on esimesel aastal taotluste hulk väiksem ning järgnevatel aastatel suurenenud," lisas ta.
Innovatsiooniosakute taotlemine oli haripunktis 2012. ja 2013. aastal, kus EAS rahastas vastavalt 536 ja 571 osakut.
Möödunud aastal lisandus innovatsiooniosakule ka arendusosak, mille maksimaalne toetusmäär on 20 000 eurot ning mille omafinantseering on vähemalt 30 protsenti.
"EASist osakute taotlejad tegutsevad väga erinevatel elualadel, kuid mullusest arendusosaku kevadise pilootprojekti analüüsist ilmnes, et arendusosaku taotleja oli innovatsiooniosaku taotlejast keskmiselt vanem, töötaja kohta kõrgemat lisandväärtust andev ning suurema töötajate arvuga ettevõte, kui seda oli innovatsiooniosaku taotleja," lisas Kallas.
Ta lisas, et innovatsiooni- ja arendusosakute puhul tuleb samas mõista, et osakud ei ole juba oma toetuse ega eelarve suuruselt niisugused toetusmeetmed, mis panustaksid Eestis kõige tugevamalt teadus- ja arendustegevuse kulutuste kasvu.
"Suurema panuse kulutuste kasvu annavad Eestis kindlasti teised, sealhulgas EASi-välised toetusmeetmed, kus taotlejateks saavad olla ka suurettevõtted," tõdes Kallas, kelle sõnul rakendatakse osaku tüüpi toetusskeeme eelkõige selleks, et võimaldada väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatel, kellel endil napib sageli ressursse, ligipääsu ettevõttevälisele teadmistele.
Autor: Sander Silm, kaasautor
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum