Mariliis Pinn • 14. aprill 2016 • 5 min
Jaga lugu:

Ehitajate digilahendus levib visalt

Arhitektuuri- ja inseneribüroo Novarc juht Jüri Rass näeb, et digilahendused aitaksid ehitusel paremaid eel­arveid teha.   Foto: Meeli Küttim

Värskest BIMi kasutuse uuringust selgub, et paljud projekteerijad on lahendusega juba kokku puutunud ja kui seda veel ise ei kasuta, siis plaanitakse see viie aasta jooksul kasutusse võtta. Ka loodud digitaalehituse klaster peaks ehitajaid rohkem digilahendusi kasutama suunama, kirjutab aprilli kuukiri Ehitus.

1. Selgita. Selgita, mis eesmärgil BIMi rakendatakse ning kuidas see muudab töötajate igapäevaelu. Kuna BIM toob endaga kaasa muudatusi harjumuspärastes protsessides, siis eeldab ta ka muutusi mõtteviisis. Oluline on, et töötajad saaksid aru BIMi potentsiaalsest väärtusest ning sellest, kuidas see nende tööd tulevikus lihtsustab.

2. Planeeri. BIMi juurutamine eeldab muudatusi protsessides, mõtteviisis ning ka rollides. Kõik need muudatused ei toimu üleöö, seega planeeri oma tegevusi. Mõtle läbi, millal peaks BIMi rakendamisega alustama, millise projekti juures seda kasutada, kuidas seda rakendada ning kes selle eest vastutab.

3. Eesmärgista. Eesmärgid võivad olla üldised või väga spetsiifilised, aga kõige olulisem on, et nad on meeskonnale arusaadavad ja saavutatavad. Väikesed võidud sellel teel on ülimalt olulised, aga ka iga tagasilöök õpetab ning annab suuna edasiliikumiseks.

4. Küsi meeskonnalt tagasisidet. Uuenduste läbiviimine ei ole kerge ning on pea võimatu viia neid läbi jõuga või vastumeelselt. Inimesed peavad tundma, et nad panustavad ise millegi uue juurutamisesse ning on osa protsesside arendamises. Seega, küsi meeskonnalt tagasisidet nii tarkvara ja riistvara kohta kui ka üldistes küsimustes.

5. Koolita ja varusta. Et edukalt täita uut ülesannet, peab meeskonnal olema teadmine, mida ta teeb, kuidas ta seda tegema peaks ja omama selleks õigeid töövahendeid. Mida rohkem on inimestel teadmisi BIMi rakendamisest, seda kindlamalt nad ennast tunnevad. Ära unusta varustada oma meeskonda vajalike töövahenditega ja seda nii tarkvara kui riistvara osas – see on investeering, mitte kulutus!.

Allikas: BIMi ekspert Erik Sanford

MTÜ BIMsummit eestvedaja Miina Karafin möönab, et ehitajad on BIMi kasutuselevõtul pigem umbusklikud. “Põhitakistuseks on pädevate spetsialistide puudus, kuid iga uue tehnoloogia kasutuselevõtul on protsess alguses võõras, nõuab õppimist ja raha,” lisab ta. 

Sageli ei ole aga väiksemal ettevõttel võimalik korraga suuri summasid investeerida, oma osa nõuavad nii tarkvara kui parem riistvara, unustada ei tohi koolituskulusid.

Karafin siiski usub, et see on uuel aastal muutumas, sest mida rohkem kasvab teadlikkus uutest võimalustest, seda kiiremini need kasutusele võetakse.

Nordecon ASi juhatusel liige Avo Ambur lisab, et BIMi kasutamine on muutunud aktiivsemaks, seda eelkõige projektide mudelis koostamise osas. “Mitmed projektbürood kasutavad oma põhilise töövahendida mudelprojekteerimise programme. Samas mahtude arvutus ja informatsiooni juhtimise mudelis on Eestis veel väga väikestes lapsekingades,” täpsustab ta.  

Nordecon on igal juhul BIMi kasutuselevõtu poolt. “Mudelprojekteerimine annab võimaluse tellijal paremini aru saada planeeritavast hoonest, aitab planeerida ehitustegevust, minimiseerida ümbertegemisi ehitusplatsidel,” kinnitab Ambur.

Üks takistus tema hinnangul BIMi levikus on tarkvaraprogrammide maksumus, mis on küllalt kõrge. “Teine on kultuuri küsimus. Ehitus on küllaltki konservatiivne äri ja uuenduste sisseviimine võib olla vaevaline, aega- ja rahalist ressurssi nõudev, mistõttu ettevõtete finantstulemused nö juurutamisperioodil võivad langeda ja seetõttu ei tormagi kõik seda kohe tegema,” lisab ta.

600 000 eurot e-ehituse arengusse

Eesti ehitusettevõtjad ja riigi esindajad on koondunud digitaalehituse klastrisse, et hakata arendama e-ehitust. Järgmisel kolmel aastal investeeritakse valdkonda 600 000 eurot, millest pool tuleb ehitusettevõtetelt ja pool EASi kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Klastri ühe algataja, arhitektuuri- ja inseneribüroo Projekt Kuubis juhi Merylin Rüütli sõnul on Eesti ehitussektor e-lahenduste puudumise tõttu ajast maha jäänud. “Arengult on e-ehitus seal, kus näiteks tervishoid oli enam kui kümnendi eest. Samas on Eestil tugeva e-riigina suurepärased eeldused saada selles vallas maailma pioneeriks,” avaldas Rüütli arvamust. “Eesti ehitusturg on praegu läbipaistmatu ja palju ressursse kulutatakse asjatult. Ka ekspordipotentsiaal on ebatõhususe tõttu jäänud paljude Eesti ehitusettevõtete jaoks täiesti realiseerimata,” lisas ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Andrus Väärtnõu sõnul on tunnustust väärt, et ehitusvaldkonna edendamisest huvitatud osapooled on seljad kokku pannud ning klastrisse koondunud. “Eesti ehitusvaldkonnal on kahtlemata arenguruumi ja üheks võimaluseks ehitusvaldkonda edendada on tegevusala suurem digitaliseerimine. Ehitussektori maht on Eestis ligi 7% SKPst – tegu on olulise majandusharuga, mille edasine areng oleks kindlasti kiirem, kui asjaajamine muutuks tõhusamaks,” sõnas Väärtnõu.

Arhitektuuri- ja inseneribüroo Novarc juhatuse esimehe Jüri Rassi sõnul aitaks e-ehituse süsteemide loomine lahendada mitmeid ehitusvaldkonnas igapäevaseid probleeme. “Eestis on väga tavaline, et ehituskulud on prognoosimatud, kõikudes projekti vältel 10–20%. See on selge ilming ehitussektori nõrkustest. Olen enam kui veendunud, et digitaliseerimisel on võimalik muuta kulud läbipaistvamaks ja ennustatavamaks, nagu näitab Skandinaavia maade kogemus,” sõnas Rass. Samuti aitaks tema sõnul paremini kättesaadavad andmed vältida ehitusprotsessis erinevaid vigu.

E-ehituse projekti eesmärk on leida parimad viisid Eesti ehitusvaldkonna digitaliseerimiseks, et luua kõigile ettevõtetele turul võrdsed võimalused, muuta ehitusprojektide läbiviimine ühtseks ja kõigile läbipaistvaks ning vähendada e-lahenduste kaudu nii ehitusprojektide rahalise- ja inimressursi kui ka materjalikulu.Digitaalehituse klaster on ehitusvaldkonna digitaliseerimiseks loodud ettevõtete ja riigisektori esindajate töörühm. E-ehituse projekti rahastavad digitaalehituse klastri kaudu Eesti ehitusettevõtted ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Uuring: enamik on BIMiga kokku puutunud

Projekteerimistarkvara ja BIMi tehnoloogia kasutuse uuringus osalenud ettevõtetest enamus – 85% tegeleb ehitusliku projekteerimisega. Vastanutest olid kaks kolmandikku 1–2 projekteerijaga ettevõtted ja neist omakorda enamik ühe projekteerijaga ettevõtted.

Projekteerimistarkvara kasutab enamik – 86% vastanud projekteerimisega tegelevatest ettevõtetest, aga ka viiendik projekteerimisega praegu mittetegelevatest ettevõtetest. Peamiseks kasutatavaks tarkvaraks on jätkuvalt Autodeski toode AutoCAD LT, mis on mõeldud 2D-jooniste tegemiseks. Ruumilist projekteerimist võimaldava AutoCAD täisversiooni osakaal on aga suurenemas, sel aastal märkis kõige rohkem vastajaid – 22% seda oma teise peamise töövahendina.

Kokkupuudet BIM tehnoloogiaga omab vastanute enamus, 77%, olles sellest teadlik või seda kasutades. BIMi kogemusega vastajate osakaal on võrreldes eelmise aastaga kasvanud ning napp enamik BIMi tehnoloogiaga kokkupuudet omavatest vastajatest juba kasutab seda või planeerib järgmise viie aasta jooksul kasutusele võtta.

Nähakse vähem takistusi

Üldiselt ollakse hoiakute ja takistuste osas võrreldes eelmiste aastatega muutunud optimistlikumaks. Takistusena tajutakse pigem teadmiste ja oskuste nappust, detailide rohkust ning suurt infomahtu, vähem aga juhendite ja standardite puudust. Endiselt esineb erinevusi BIMi kasutajate ja mittekasutajate hoiakutes ning takistuste tajumises.

Suuremad erinevused ilmnevad suhtumises tarkvarasse, tulevikku ning ehitusfirmade ootustesse, infomahu ning detailiderohkuse ja partnerist tekkiva sõltuvuse tajumisel takistusena. Samuti ei taju BIMi kasutajad enam juhendite ja standardite puudust takistusena.

Erinevalt eelmistest aastatest, rakendab enamik BIMi kasutajatest mudelit vigade leidmisel ja automaatsete väljavõtete tegemisel, aga jätkuvalt ka visualiseerimisel. Kõige rohkem teevad kasutajad ise BIMi objekte, järjest enam vastanuid on valmis neid ka tasuta jagama. BIMi kasutajatest 73% on mudelit jaganud ja 72% on valmis seda jagama nii ettevõtte sees kui tellijaga.

Ehkki enamik BIMi kasutajatest väljastab mudeleid partneritele ja tellijatele tarkvaraüleses formaadis, väljastatakse palju mudeleid ka 2D-jooniste ja PDF-failidena. Suurem osa BIMi kasutajatest uuendab mudeleid peale mingi etapi lõppemist ning kokkulepetena on levinud COBIM ja RKAS juhendid.

BIMi kasutajatest 82% on huvitatud BIMi-alasest koostööst ja 64% BIMi teenustest.

6. aprillil ilmunud kuukirjast saad veel teada, millised on maailma ägedamad kinnisvaraarendused ja mida tasub järgida passiivsel tuleohutusel. Tellijad saavad lehte lugeda siit.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt