• OMX Baltic0,1%317,31
  • OMX Riga−0,17%960,99
  • OMX Tallinn0,12%2 204,35
  • OMX Vilnius0,07%1 493,8
  • S&P 5000,35%7 612,19
  • DOW 30−0,05%52 067,36
  • Nasdaq 0,73%26 172,4
  • FTSE 1000,28%10 688,47
  • Nikkei 2250,69%63 923
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,2
  • OMX Baltic0,1%317,31
  • OMX Riga−0,17%960,99
  • OMX Tallinn0,12%2 204,35
  • OMX Vilnius0,07%1 493,8
  • S&P 5000,35%7 612,19
  • DOW 30−0,05%52 067,36
  • Nasdaq 0,73%26 172,4
  • FTSE 1000,28%10 688,47
  • Nikkei 2250,69%63 923
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,2
Suurbritannia liitlased tunnevad kasvavat ärevust võimalikust väljavaatest, et britid napilt kümne nädala pärast end Euroopa Liidust välja hääletavad.
Suurbritannia rahandusminister George Osborne tõi välja EList lahkumise hinna. Pildil koos keskkonnaministriga.
  • Suurbritannia rahandusminister George Osborne tõi välja EList lahkumise hinna. Pildil koos keskkonnaministriga.
  • Foto: Scanpix/Reuters
Seda nn Brexiti riski nimetasid Rahvusvaheline Valuutafond IMF ja Maailmapank äsja Washingtonis lõppenud kevadkoosolekul maailmamajandust ohustavate suurimate riskide seas. Veelgi enam muretsetakse poliitiliste ja geopoliitiliste tagajärgede pärast.
Rootsi majandusleht Dagens Industri hoiatas täna juhtkirjas, et brittide lahkumine jätaks Rootsi euroala välise riigina järjest enam ääremaale ning oleks vesi Venemaa veskile, millel on rohkem võimalusi mängus Londoni, Pariisi ja Berliini vastu kui Euroopa Liidu ja NATO vastu. Kui seni on Brexiti ohte eelkõige majandusriskina rõhutanud Rootsi rahandusministeerium, siis tegelikult peaks Rootsi valitsus oma huvide kaitsel mõtlema rohkem poliitilistele riskidele ja Euroopa demokraatiate ühte hoidmisele.
Intervjuus ajalehele Financial Times nimetas Itaalia rahandusminister Pier Carlo Padoan Brexitit Euroopa jaoks väga suureks ohuks. „See kahjustaks muidugi kõigepealt Suurbritanniat, kuid ka ülejäänud Euroopat, eelkõige poliitiliselt,“ rõhutas ka Padoan. Ta lisas, et brittide lahkumine ei pruugi edasi aidata ka euroala, mis vajab tihedamat lõimumist. See saadaks tugeva sõnumi neile, kellele Euroopa ei meeldi, et Euroopa on võimalik laiali lammutada, ütles Padoan.
„Euroopa peab muutuma,“ ütles Corbyn. „Kuid see muutus saab tulla vaid koostöös liitlastega ELis. Täiesti võimalik on olla kriitiline ja ikka olla veendunud, et parem on jääda liidu liikmeks,“ tsiteeris Financial Times.
Lahkumise hind
Täna pani Suurbritannia rahandusministeerium liidust lahkumisele ka hinnasildi külge – aastaks 2030 oleks Suurbritannia SKP selle sammu mõjul 6% väiksem, kui aluseks võtta sarnane kaubanduskokkulepe nagu ELil on Kanadaga. Iga majapidamine oleks 4300 naela võrra vaesem (5390 eurot). Analüüsi põhisõnum oli, et liidust lahkumise kahju Suurbritannia majandusele jääb kestma aastakümneteks, kuna kahanevad kaubandus ja investeeringud. Kõik see tähendab tuntavat lööki riigi rahakotile, mis omakorda vähendab kulutusi riiklikule tervishoiusüsteemile jne. 36 miljardit naela aastas (45 mld eurot), on rahandusministri sõnul „arve“ Briti avalikule sektorile.
„Briti pered maksaksid majanduslikult ränka hinda, kui me EList lahkuksime,“ ütles rahandusminister George Osborne. „Kõrgemad maksud ja väiksem majandus ei ole hind, mis oleks väärt maksmist.“
Seevastu liidus jätkamine ja selle reformimine ning käimas olevate kaubanduskõneluste lõpule viimine võib järgmisel 15 aastal suurendada Suurbritannia SKPd kuni 4% võrra, on rahandusministeeriumi hinnang.
Referendum, mis toimub 23. juunil, on juba varjutanud Suurbritannia majanduse väljavaateid. Just seda põhjust esile tuues kärpis IMF äsja Briti selle aasta majanduskasvu prognoosi 2,2 protsendilt 1,9%-le.
Suurbritannia liidust lahkumise pooldajad väidavad aga, et brittidel on palju võita ELi reeglite koorma alt pääsemisest ja ka liikmemaks jääb alles. Riik saaks sõlmida kaubanduskokkulepped maailma kiireima majanduskasvuga riikidega ning - mis valijate jaoks üks tähtsamaid küsimusi – parema kontrolli sisserände üle.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele