Eakad jätavad päranduse võõrastele

Kohvi ja konjaki leping

Kuigi leping sõlmiti seaduslikult ja vabatahtlikult, leidub neid, kes näevad tehingut alatu kokkumänguna. Nimelt on Kreutzwaldi tänava maja elanik Johanna Ranne veendunud, et tema sõbranna tõmmati haledalt orki. „Joodi kohvi ja konjakit ning sõlmitigi leping. Nii nagu need asjad käivad,“ ütles Ranne. Tema sõnul on Krassavin skeemitaja, kes meelitab vanuritelt vara välja ja niinimetatud võlgnik Mare Trestip on vaid Krassavini käsilane. Veelgi enam – Ranne kahtlustab, et kinnisvaraärimees mürgitas tema naabri, et lõpuks korter kätte saada. „Vanainimesest oli ju vaja kuidagi lahti saada,“ ütles ta.

Krassavin ütles Ranne jutu peale, et naabriproua on hull, ja lubas ta ahistamise pärast politseisse kaevata. Ta on kinnisvaraettevõtja, kelle nimel on kogu Tallinnas üle viiekümne korteri ja kinnistu – Kristiines Sõpruse puiesteel, Põhja-Tallinnas Sõle ja Kopli tänaval, kesklinnas Asula tänaval. Tema sõnul on Kristelsteini korter ainuke, mille ta sellise lepinguga endale sai. „Ta oli mulle võlgu ja pakkus ise selle variandi välja,“ ütles ta napisõnaliselt.

Üürivõlg tõesti oli, ent see oli tekkinud Kristelsteini sõbrannal Mare Trestipil, kellega koos otsustati võla katteks anda Kristelsteini Kadrioru korter. Juhtumi oma südameasjaks võtnud Ranne rääkis, et Trestipil on igas elatud üürikorteris võlad tekkinud ja kuidagi õnnestus tal end Kristelsteini juurde korterikaaslaseks pookida ning teda Krassavinile tutvustada. Praegu elavat Mare Tapal, Äripäeval temaga kontakti saada ei õnnestunud.

Eakad ei usalda

Kristelsteini ja Krageni lepingu vormistanud notari Tarvo Puri sõnul oli Kristelsteinil terav mõistus ja selge idee, kuidas end majandada. „Tean, et tal oli mitmeid kosilasi, kes üritasid tema korterit erinevate kingitustega endale saada,“ ütles ta. Kuidas jõuti lepinguni just Krageniga, Puri öelda ei osanud.

Kuigi viimase kümne aastaga on juurde tulnud üle 21 200 pensioniealise ülalpeetava, ei kipu eakad kinnisvara tagasirenti usaldama. Notar Tarvo Puri usub, et teenuse järgi on ilmselge vajadus olemas, ent seda peaks pakkuma kas riiklik ettevõte, kõrge usaldusväärsusega kindlustusselts või pank.

„Minu loogika ütleb, et siis oleks inimestel usaldust sellistesse lepingutesse, ja tehinguid oleks rohkem,“ ütles ta, lisades, et suuremate krediidiettevõtete puhul võib siiski kindel olla, et mingid kohustused ei jää täitmata. „Olukordi, kus eakale on korter kohustuste täitmiseks suureks jäänud, kuid oma kodust ei raatsita lahkuda, on palju,“ märkis Puri.