Eksinud ettevõtjad pääsevad riigihangetele

Riigihangete seaduse muudatused tevad ettevõtjad murelikuks  Foto: Julia-Maria Linna

Riigikogus arutlusel riigihangete seadusemuudatus võib tuua võlgu olevad firmad taas pakkumiste laua taha. Ettevõtjaid teeb see murelikuks.

Vastavalt Euroopa reeglitele ja normidele peab ka Eesti muutma riigihangete seadust. Üks oluline koht seal puudutab võlgades ettevõtteid. Nimelt kui praegu ei tohi hanke väljakuulutamise ja lepingu sõlmimise päeval maksuvõlglane olla, siis uue muudatusega koos peaks tulema ka punkt, mille järgi saavad ettevõtjad heastada oma varasemad probleemid ning hanke võidu korral ka võlad lunastada.

Rahandusministeeriumi nõunik Evelin Karindi-Kask märkis, et uue seadusega muudetakse riigihangete korraldamine paindlikumaks ja nii hankijale kui pakkujale vähem koormavaks. „Lisaks väheneb hankijate ja ettevõtjate koormus ning menetlusele kuluvad aeg ja raha. Seaduse muutmine on esmajoones tingitud uutest Euroopa Liidu riigihangete direktiividest, mis on igale liikmesriigile üle võtmiseks kohustuslikud. Ükski muudatus ei vii Eestit arengus tagasi, vastupidi, muudatused toetavad Eesti hankekorralduse kaasajastamist,“ kinnitas Karindi-Kask, et rahandusministeerium on asja läbi analüüsinud.

„Maksuvõlglased ei ole kunagi saanud riigihangetele juurdepääsu ega saa ka tulevikus. Maksuvõlaga ettevõtja tuleb hankemenetlusest kõrvaldada,“ märkis Karindi-Kask. Ta selgitas, et kui ettevõtjal on maksuvõlg, saab ta uue seaduse kohaselt selle ära maksta ja siis ei ole enam tegemist ju maksuvõlglasega. „Uus seadus soodustab siin maksude paremat laekumist ja võlgade tasumist. Samas tuleb silmas pidada, et kui ettevõtja ei ole õigel ajal võlga tasunud, ei ole tal hiljem, pärast tema hankemenetlusest kõrvaldamist võimalik nõuda, et tal lastaks oma maksuvõlg tasuda,“ kirjeldas Karindi-Kask.

Muudatused distsiplineerivad Lauri Tammiste, eGovernment Eesti ärisuuna juht, juhtkonna liige

Nendel muudatusetel meie hinnangul turule suurt mõju ei ole, pigem mõjuvad pakkujatele distsiplineerivalt ning annavad riigile võimaluse valida endale tugevad partnerid, kes suudavad lubatu ellu viia. Meie näeme positiivsena muudatusi, mis võimaldavad suuremat läbipaistvust hangete korraldamisel, sealhulgas kavandatavat heastamise regulatsiooni. On oluline, et riigi partnerite käitumine oleks läbipaistev ning kohustused riigi ees oleks täidetud. Positiivne on ka halduskoormuse vähenemine, kuna juba kättesaadavat infot ei pea lisaks esitama.

Põhiline, et plaanitavad muudatused oleksid selged ja üheselt mõistetavad ega võimalda eri tõlgendusviise. Praeguses sõnastuses on võimalik mitut sätet tõlgendada laialt ja subjektiivselt. Näiteks punkt, et hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud hankelepinguid nii, et rikkumiste tulemusena on kohaldatud õiguskaitsevahendeid. Eelnõust ei nähtu, et sellised rikkumised peaksid olema tuvastatud kohtuotsusega. Sellise sõnastuse järgi võiks kõrvaldada pakkuja, kellel on olnud tühised rikkumised, mille tõttu hankija on nõudnud näiteks leppetrahvi.

Teiste kõrvaldamise aluste puhul annab Karindi-Kase sõnul seadus direktiivile tuginedes pakkujale võimaluse tõendada, et ta on teinud olulisi jõupingutusi, et muuta oma äriühingu juhtkonda või sisekontrollisüsteeme või mõlemaid ning hüvitanud kahjud eesmärgiga oma usaldusväärsus taastada ning saada uuesti juurdepääs riigihangetel osalemiseks. „See aga ei tähenda, et selliste tõendusmaterjalide esitamisega saab kriminaalist ettevõtja automaatselt usaldusväärseks ettevõtjaks,“ lausus Karindi-Kask.  

Ettevõtjad murelikud

Tartu Ehituse finantsdirektor ja juhatuse liige Aado Kivi on eelnõu pärast murelik. Ühelt poolt on tema sõnul hea, kui riske võtnud ettevõtjatel on võimalus ennast parandada ja hangetel osaleda. Teisalt võib sellega kaasneda ohte.

„Esimene reaktsioon seadusemuudatusele on, et sellised firmad pakkuda ei võiks ega tohiks. Kuid kõigil, nii isiklikus plaanis kui ka firmadel laiemas plaanis, peaks samas olema võimalus parandada oma firma renomeed ja käitumist. Teistpidi peaks olema võimalik võtta teatud kohustusi, et teatud perioodi jooksul peale võlgnevuste likvideerimist on kõik okei,“ rääkis Kivi.

Kivi rõhutas, et tema meelest ei tohiks võlaga ettevõtted hangetel osaleda enne võlgnevuste likvideerimist. Kuid ta lisas, et kuna ettevõtlus on juba kord suuremate ja väiksemate riskidega tegevus, siis võiks olla hiljem võimalus võetud riskid maandada. „Oluline on, et lihtsalt ei mängita mäkra ja püütakse eksimused parandada,“ seletas Kivi. Probleemiks võib tema sõnul saada ka see, et ettevõte korjab turult raha kokku, sulgeb aasta pärast tegutsemist uksed ja tõmbab teistel naha üle kõrvade.

„Tundub, et seda probleemi on palju. Tartu Ehitus on ettevõtluses pea 25 aastat olnud. Kui midagi on läinud kehvasti, siis oleme püüdnud seda parandada. Kuid oleme näinud ka, et tehakse teadlikult selline äriplaan, et korjatakse kõik raha kokku, mis on võimalik ja aasta lõpuks firma lõpetatakse. Ja nii see kordub ja kordub. Kui me vaatame kas või firmade arvu, mis luuakse – see on košmaar. Võetakse mis võtta on ja kogu lugu. Äri ei saa rajada selleks, et tõmmata nahk üle kõrvade,“ oli Kivi murelik.

Tema sõnul jookseb Eesti natuke liiga palju Euroopa Liidu kannul. Kui öeldakse, et peab tegema, siis tasub tema sõnul ikka enda käest ka küsida – kas ikka peab? „Kunagi ei mõelda sellele, kas me peame? Öeldakse, et me peame, aga äkki ei pea? Seda seadusemuudatust tuleks analüüsida põhjalikumalt, kuid võib olla nii tõesti, et ka see seadusemuudatus on selline,“ lisas Kivi.

Uus seadus toob tagasimineku

Eesti ehitusettevõtjate liidu juhi Indrek Petersoni sõnul on Euroopa Liidu nõudele vastuvaidlemise rong juba läinud. Nüüd pole tema sõnul muud, kui see vastu võtta ja endale paremaks kohendada.

„Heastamisvõimalus on eelnõusse sisse kirjutatud. On otsustatud, et alla rahvusvahelist piirmäära seda ei kohaldata. Ettevõtjate esindajad on ka seda meelt,“ rääkis Peterson. „Meie mõte oli, et peaks olema ooteaeg, et pakkuja saaks kohe hakata ennast tõestama ja rakendama heastamise meetmeid. Et tellijal oleks võimalik veenduda, et pakkuja on käitumismustrit muutnud ja vastab uutele tingmustele. Praegu seda eelnõus ei ole ja see loob šlikerdajatele täiendavaid võimalusi, nad saavad hakata tegutsema,“ rääkis Peterson.

Samuti oleksid ettevõtjad soovinud, et nn heastamise meetmete hindamist, mis kontrollib, kas võlgu olev ettevõte on suuteline võlgadest vabanema, toestab kolmas osapool, mitte hankija, vaid pigem keegi, kelle on rahandusministeerium määranud. „Praegu on see hankijate kohustus ja neil on seda keeruline hinnata, kas heastamise meetmed on piisavad ja võimalikud - liiga palju on subjektiivsust,“ selgitas Peterson.

Peresoni sõnul on positiivne, et rahandusministeerium püüdis direktiivi võimalikult paljude osapoolte vahel läbi rääkida. Kuid ta ei mäleta, et ümarlaudadel oleks mõni ettevõtja neid heastamise meetmeid pooldanud.

„Meie seda heastamist ei oleks pooldanud, kuid see klausel on hankeseaduses sees. Eks heastamise puhul on ka süüteod erinevad – finantsrikkumine või kuritegu – neid kõike peab eraldi vaatlema. Praegu seda ei täpsustata. Teatud mõttes on tegemist tagasminekuga,“ lisab Peterson.

Hetkel kuum