• OMX Baltic−0,44%301,07
  • OMX Riga−0,61%881,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 063,36
  • OMX Vilnius0,18%1 194,64
  • S&P 500−0,09%5 977,1
  • DOW 30−0,11%42 169,48
  • Nasdaq −0,08%19 504,95
  • FTSE 1000,11%8 843,47
  • Nikkei 2250,9%38 885,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,1
  • OMX Baltic−0,44%301,07
  • OMX Riga−0,61%881,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 063,36
  • OMX Vilnius0,18%1 194,64
  • S&P 500−0,09%5 977,1
  • DOW 30−0,11%42 169,48
  • Nasdaq −0,08%19 504,95
  • FTSE 1000,11%8 843,47
  • Nikkei 2250,9%38 885,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,1
  • 19.05.16, 08:57
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kala- ja vähimüügi maht vähenes

Eesti vesiviljelusettevõtted müüsid eelmisel aastal 795 tonni kaubakala ja -vähki kokku 3,3 miljoni euro väärtuses, mida on võrreldes aasta varasemaga 8% vähem ning toodangu rahaline väärtus kahanes 3%, teatas statistikaamet.
Kalamees
  • Kalamees
  • Foto: Andras Kralla
Viimase viie aasta jooksul on kala- ja vähikasvatuse müüdud toodangu maht suurenenud. 2011. aasta madalseisuga võrreldes suurenes 2015. aastal müüdud toodangu maht kaks korda. Kui 2014. aastal oli müüdud toodangu maht viimase 20 aasta suurim (865 tonni), siis 2015. aastal müüdud toodangu maht oli suuruselt teine.
Müüdud kala- ja vähitoodangust moodustab koguseliselt tähtsaima osa vikerforell. 2015. aastal müüdi vikerforelli 558 tonni 2 miljoni euro eest. Mitme kasvatatava liigi lisandumine on siiski vikerforelli osatähtsust müüdud kalakasvatustoodangus vähendanud: viimase viie aastaga vastavalt 85%-lt 70%-le. Vikerforelli osatähtsuse kahanemist on mõjutanud perspektiivikate liikide, nagu arktika paalia, angersäga, tuuraliste (siberi ja vene tuur) ja säga, aga ka juba pikka aega Eestis kasvatatud angerja ja karpkala, müügimahu suurenemine. Suurenenud on ka karplaste valgeamuuri ja pakslauba müük.
Harilikku jõevähki turustati 2015. aastal 0,6 tonni, mida on 2,6 korda rohkem kui 2014. aastal. Müüdud toodangu rahaline väärtus ei ole aga kasvanud samas tempos: see oli 2015. aastal 1,6 korda suurem kui 2014. aastal.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Toidukalamarja turustati 2015. aastal 7,3 tonni, mis on 2,4 korda rohkem kui 2014. aastal. Ka müüdud toodangu väärtuse kasv oli ligi kahekordne: mullu müüdi toidukalamarja 197 000 euro väärtuses, 2014. aastal aga 93 000 euro väärtuses.
Eelmisel aastal müüdi välisriikidesse 7% kogu kaubakala toodangust, mida on 8 protsendipunkti vähem kui 2014. aastal. Põhiliselt eksporditi angerjat ning vähesel määral ka tuurlasi.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 29 p 11 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele