Põhja-Korea majandus tegi esialgsete hinnangute kohaselt suurima languse alates 2007. aastast, sest riigijuht Kim Jong Un kogus ressursse tuumakatsetusteks ning ballistiliste rakettide arendamiseks.

Totalitaarse riigi sisemajanduse koguprodukt langes 2015. aastal eelmise aasta sama ajaga võrreldes 1,1 protsendi võrra, selgub Lõuna-Korea keskpanga avaldatud arvutustest.

Sissetulek inimese kohta oli Põhja-Koreas 1,39 miljonit voni (1113 eurot), mis on üle 20 korra väiksem kui Lõuna-Koreas. Praegu moodustab keskmise Põhja-Korea elaniku sissetulek vaid 4,5 protsenti Lõuna-Korea keskmise elaniku omast. 90ndate alguses oli see protsent 14 juures.

„Kasutasime majanduskasvu hindamiseks töötlemata materjali, mille saime erinevatelt organisatsioonidelt,“ teatas Lõuna-Korea Keskpank. Täpsemaid arvutusmeetodeid aga ei avalikustatud. Arvutused ei ole täiesti täpsed, sest osa vajalikust informatsioonist on puudu.

„Põhja-Koreas oli 2014. aastal põud, mis segas põllumajandust ning hüdroenergia tootmist. Nende majandus sõltub suuresti just nendest sektoritest,“ ütles Lõuna-Korea Keskpanga vanemökonomist Kim Hwa Yong. „Kauplemismahud olid samuti languses, sest paljude toodete eksport Hiinasse vähenes. Näiteks eksporditi Hiinasse vähem rauamaaki, sest turul on ülepakkumine.“2015. aasta septembris teatas Põhja-Korea riiklik meedia, et valitsus ähvardas USA vastu kasutada tuumarelvi. Valitsus lubas valmis ehitada satelliidi, kus on peal vajalik raketitehnoloogia.

Põhja-Korea tegi oma neljanda tuumakatsetuse 6. jaanuaril. Pärast seda testiti ka pikamaarakette. ÜRO Julgeolekunõukogu otsustas märtsis, et Põhja-Korea vastaseid sanktsioone laiendatakse. Hiljuti otsustasid USA ja Lõuna-Korea paigaldada Korea poolsaarele ballistiliste rakettide vastu suunatud kaitsesüsteemi.

Uudisteportaal Yonhap News kirjutas 2013. aastal, et Lõuna-Korea ametivõimude teatel võib tuumarelva väljaarendamine maksma minna 1,5 miljardit dollarit.

Põhja-Korea SKP kahanemise peamine põhjus on elektrienergia toodangu 13protsendiline langus, mille põhjustasid tõrked hüdroelektrijaamades, teatas Lõuna-Korea Keskpank. Ka kaevandus- ja tööstussektor kahanesid, mille põhjuseks on eelkõige rauamaagi tootmise vähendamine. Ehitussektori investeeringud kasvasid 5 protsendi võrra.

Põhja-Korea suurim liitlane on jätkuvalt Hiina – mõlemad riigid saavad kasu aktiivsest kaubavahetusest. Hiina moodustas Põhja-Korea kaubandusest lausa 91 protsenti. Suuremate kaubanduspartnerite hulka kuuluvad veel Venemaa, India ja Tai.

Põhja-Korea kaubanduse maht langesid 2015. aastal 18 protsendi võrra, 6,25 miljardi dollarini – see on esimene langus alates 2009. aastast. Samal ajal oli Lõuna-Korea kaubanduse maht 963 miljardit dollarit (üle 150 korra suurem).

Põhja-Koreas kahanesid nii import kui ka eksport, sest toorainete hinnad (eelkõige kivisüsi ja nafta) langesid.