Riigisaladuse loaga advokaat on haruldus

Nääs selgitas Äripäevale, et tema ei taotlenud Kõlvarti vaidluse tarvis riigisaladuse luba, kuna julgeolekukontrollile allutamine seab ohtu klientide andmed ning advokaadi ja kliendi vahelise suhte konfidentsiaalsuse. „Julgeolekukontrolli läbiviimine eeldab, et isik annab kaitsepolitseiametile nõusoleku enda kohta teabe kogumiseks kõigilt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende asutustelt ja organitelt,“ selgitas Nääs. See nõusolek, mille isik peab andma, ei välista kuidagi andmete kogumist tema kutsetegevuse kohta, lisas ta.

Lisaks oleks julgeolekukontrollile allutamine Nääsi sõnul eeldanud kõigi klientide teavitamist sellest ning ka nende nõusoleku küsimist. „Ma ei olnud ega ole kindel, et see on midagi, mida kliendid soovivad,“ nentis ta. Klientide mitteteavitamine ja neilt nõusoleku küsimata jätmine oleks Nääsi sõnul andnud neile põhjuse olemasolev kliendileping üles öelda.

Riigisaladuse luba omav Soraineni vandeadvokaat Ginter on aga teist meelt. Tema ei näe põhjust klientide eraldi teavitamiseks, kuivõrd õigust sõnumite saladusele julgeolekukontroll ei muuda. „Riigisaladuse loaga ei kaasne ohtu kliendikommunikatsiooni saladusele. Kliendisuhtlus on jätkuvalt kaitstud seaduse ja kohtuliku järelevalvega,“ selgitas Ginter. „Seal vaadatakse minu arveldusarveid ja kas ma suhtlen mingite kahtlaste inimestega, kes on mafiosnikud või narkomaanid. Minu kliendiportfellis selliseid inimesi pole,“ lisas ta. Klientide nimistu võimalik kättesaadavus kapole pole Ginteri sõnul probleem, kuna advokatuuri seadusest tulenevalt on tal niikuinii kohustus pidada nimekirja oma kaasustest ja seeläbi ka klientidest. „Üldjuhul meil ei ole selliseid kliente, kes oleksid salajased,“ märkis ta.

Ginter on veendunud, et Eesti riigi hüvanguks töötada on auasi ja see on tihti ka oluline argument kohtuasjade võtmisel. „Selleks, et hästi klienditööd teha, ei pea ilmtingimata uurimisorganitega tülis olema,“ märkis Ginter.

Küsimusele, kas riigisaladuse loa omamine on konkurentsieelis või hoopis takistus, vastas Ginter, et mitte kumbagi. „Kaasusi, kus riigisaladuse luba vajalikuks osutub, on vähe. Ehk on ka seetõttu loaga advokaate piiratud hulgal,“ sõnas ta.

Õigus sõnumite saladusele säilib

Kaitsepolitseiamet selgitas, et riigisaladuse loaga kaasnev julgeolekukontroll ei tähenda, et kontrolli teostaja saab kohtu loata rikkuda õigust sõnumite saladusele, näiteks lugeda kontrollitava e-kirju või kuulata pealt tema telefonikõnesid. Küll aga peab riigisaladuse loa taotleja andma kirjaliku nõusoleku, millega lubab enda kohta hankida teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende asutustelt ja organitelt, nagu märkis ka Nääs. Näiteks võimaldab krediidiasutuste seadus küsida julgeolekukontrolli menetluse käigus kontrollitava isiku pangakonto andmeid ning krediidiasutusel on kohustus need esitada.

Kontrollitavat isikut ei teavitata eraldi igast toimingust, mis tema suhtes tehakse – selleks võetaksegi kontrollitavalt vastav kirjalik nõusolek juba ette. Enda kohta kogutud andmetega saab kontrollitav aga tutvuda hiljem, tagantjärele.