Swedbank: kasvu aeglustumist oli oodata

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina kirjutas oma kommentaaris, et selle aasta esimeses kvartalis toetasid majanduskasvu alkoholi- ja kütuseaktsiisimäära tõusu tõttu järsult suurenenud aktsiiside (kuuluvad netotootemaksude koosseisu) laekumine koos hulgi- ja jaekaubandusega ning enamike teiste tegevusalade panus oli üsna nõrk või negatiivne. Teises kvartalis aga olid netotootemaksud esialgse hinnangu järgi languses ning nende panus majanduskasvu negatiivne.

Kuigi kaupade ekspordimahu kasv on tublisti kiirenenud ning ulatus teises kvartalis 5 protsendini, oli see kasv Mertsina teatel kitsapõhjaline ning tuli valdavalt elektroonikatoodetest. "Elektroonikatööstuses on aga lisandväärtuse osakaal toodangus väga madal - üks madalamaid Eesti majanduses – ning seetõttu ei toetanud ekspordikasv veel piisavalt Eesti majanduskasvu," selgitas ökonomist. Tema sõnul pirdudasid majanduskasvu kaupade impordi kiirem kasv (6%) võrreldes ekspordiga, sest import on majandusele kulu ehk raha liigub Eestist välja. Tööstusettevõtete ootused ekspordikäibe paranemiseks lähikuudel on küll paranenud, kuid nende hinnang oma konkurentsivõime kohta välisturgudel on Mertsina teatel halvenenud.

Mertsina märkis, et tugev tarbimine toetas endiselt nii eratarbimise kui ka hulgi- ja jaekaubanduses loodud lisandväärtuse kiiret kasvu. Esialgsete arvestuste järgi kasvas pärast neli kvartalit kestnud langust ka töötlevas tööstuses loodud lisandväärtus. Seevastu transpordisektori lisandväärtus vähenes juba teist aastat järjest.

Brexiti mõjusid veel tunda ei ole

Mertsina sõnul jäid investeeringud teises kvartalis tõenäoliselt veel langusesse või oli kasv väga nõrk. Ettevõtete laenujääk on sel aastal kiiresti kasvanud. Kuigi suurema osa uute laenudega finantseeritakse äripindade soetamist, on kasvanud ka laenud põhivarainvesteeringuteks, märkis ökonomist. 

"Kapitalikaupade sisseveo ja ettevõtete laenuaktsiivsuse kasvu tõttu ootame lähiajal ettevõtete investeeringute languse taandumist. Elanike eluhoonete soetamisega seotud tehingute kasv on tugevasti aeglustunud ning seega on pidurdanud nende investeeringuid," kirjutas Mertsina. Ka valitsussektori investeeringute kasv jääb tema hinnangul sel aastal nõrgemaks kui mullu, sest ELi uue eelarveraamistiku järgi suuremas mahus finantseerimine võtab veel aega, samas kui eelmise eelarvega finantseeritud projektid peaksid lõppenud olema.

"Brexiti ootus pole veel euroalal tervikuna majandusaktiivsust halvendanud," ütles Mertsina. Juulis euroala ostujuhtude indeks paranes, samuti on juurde loodud rohkem töökohti ning tööhõive on kasvanud. Kuigi Euroopas tervikuna majanduse kindlustunne Ühendkuningriigi mõjul halvenes, jätkas Mertsina teatel euroalal majanduse kindlustunne neljandat kuud kasvu. Eestis on majanduse kindlustunne paranenud juba viiendat kuud järjest. Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes on kindlustunne tugevam enamikes sektorites.

"Meie hinnangul peaks selle aasta teisel poolel majanduskasv veidi paranema," kirjutas ökonomist. Seda toetavad endiselt tugev tarbimine, investeeringute languse taandumine ja ekspordikasv. "Samas, me korrigeerime aprillis avaldatud selle aasta majanduskasvu prognoosi (2%) veidi allapoole peamiselt oodatust tugevama impordi ja nõrgemate investeeringute tõttu," sõnas Mertsina.