Merkeli toob Eestisse Brexiti-tuur

Kokku kohtub Merkel selle nädala jooksul viieteistkümne riigi valitsusjuhi või riigipeaga.

Agendas on ridamisi kohtumisi Kesk- ja Ida-Euroopa liidritega, et need riigid ei tunneks end kõrvale jäetuna. „Ta soovib võimalikult laia diskussiooni võimalikult paljude osapooltega,“ ütles reedel Merkeli pressiesindaja Steffen Seiber.

Siht on teha ettevalmistusi septembris Bratislavas toimuvaks tippkohtumiseks, kus 27 riiki hakkavad konkreetsemalt arutama, kuidas liit Suurbritannia lahkumise järel peaks edasi liikuma.  

Merkeli tihe nädal algab esmaspäeval Itaaliast, kus sealne peaminister Matteo Renzi võõrustab kolme suurima riigi valitsusjuhti Napoli lähedal Ventotene saarel. Teise maailmasõja ajal saarel vangis olnud antifašist Altiero Spinelli pani seal kirja föderaalse Euroopa loomise manifesti, et saada nii üle kontinendi sõtta kiskunud natsionalismist. Spinelli on üks tänasele Euroopa Liidule aluse panijaid.

See žest on otsekui Euroopa projektile uue hoo andmine pärast brittide otsust liidust lahkuda, ent sellega sümboolika ei lõpe. Ventotene saarelt siirduvad Merkel, Renzi ja Prantsusmaa president Francois Hollande lennukikandja Giuseppe Garibaldi pardale. Alus on Euroopa merehätta jäänud pagulaste päästeoperatsioonide lipulaev, markeerides praegu üht tõsisemat Euroopa ja Itaalia kui ELi piiririigi ees seisvat väljakutset. Pagulasteteemale on pakilisust lisanud suvised terrorirünnakud Euroopas ning teravnenud suhted putšikatse üle elanud Türgiga, millega võib katkeda ELi ja Türgi leping pagulastulva pidurdamiseks.

Arutatakse ka majandusteemasid – Itaalia majanduskasv on jälle toppama jäänud, samal ajal kui riigi võlakoorem lööb rekordeid ning panganduses köeb kriis.

Nii Itaalia kui Prantsusmaa tahaksid Euroopa tasandil näha täiendavaid meetmeid noorte tööpuuduse leevendamiseks ning mullu käivitatud nn Junckeri investeeringute plaani mahu suurendamist. Praegu on see kolmeks astaks 315 miljardit eurot.

Sakslastega tuleb veel tööd teha

Renzi sooviks suuremat paindlikkust ELi eelarvereeglitesse, mis võimaldaks valitsustel investeeringuid teha ilma neid reegleid rikkumata. Samuti on kombatud võimalusi õgvendada raskustes pankade saneerimise korda, mis pidi edaspidi Euroopas välistama pankade päästmise maksumaksjaterahaga.

„Taotleme Euroopa tasandil teistsugust, ekspansiivsemat poliitikat,“ ütles Renzi valitsuse Euroopa asjade minister Sandro Gozi agentuurile Bloomberg. „Selles osas oleme prantslastega ühel meelel. Sakslastega tuleb veel tööd teha.“

Ajaleht Financial Times kirjutab diplomaatilistele allikatele viidates, et enne Saksamaa parlamendivalimisi tuleva aasta sügisel ei taha sakslased teemat üles võtta.

Liidrite kohtumisel arutatakse ka ELi välispiiride kindlustamist ning koostööd sõjalise tehnoloogia arendamisel.

Kolmapäeval saabub Merkel Eestisse kahepäevasele visiidile, mille käigus on kavas kohtumised peaminister Taavi Rõivase ning president Toomas Hendrik Ilvesega. Neljapäeval külastab Merkel e-Eesti esitluskeskust ja peab sündmuskeskuses SpaceX ettekande sellest, kuidas digivaldkonna teerajaja Eesti ja tööstusjõud Saksamaa koos Euroopa tulevikku kujundavad.

Edasi on Merkelil sel nädalal veel kohtumised Tšehhis ja Poolas. Poolas kohtub Merkel peaminister Beata Szydloga ning toimub ka ühiskohtumine Visegradi riikide juhtidega. Visegradi riigid on Poola, Tšehhi, Slovakkia ja Ungari.

Reedel võõrustab Angela Merkel Berliinis Hollandi, Rootsi, Soome ja Taani valitsusjuhti ning laupäeval Sloveenia, Austria, Bulgaaria ja Horvaatia liidreid.

Pöördumatu otsus

Läinud nädalal Saksa kristlike demokraatide veebilehele üles pandud intervjuus kahetses Merkel brittide „pöördumatut“ otsust, lisades, et ELi riikidel tuleb nüüd hakata läbi rääkima oma huvidest lähtudes.

Enne ei saa need läbirääkimised aga alata, kui britid pole ametlikult liidust lahkumise taotlust esitanud. Agentuur Bloomberg kirjutas kahele Suurbritannia ametnikule viidates, et Suurbritannia peaminister Theresa May võib ametliku taotluse esitada tuleva aasta aprilliks.