Soome peenhäälestuse kursil

Ära ei põlga ta ka seda, et sel nädalal Soome valitsuses valminud eelarvekavas suurenevad koristusteenuse ja veel teatud liiki majapidamises kasutatavate teenuste maksusoodustused.

„Tõus on küll väike, vaid 5%, kuid kõik soodustused, mida pakutakse, on positiivsed,“ ütleb Põldkivi, viidates kliendi maksusoodustuse tõusule 45 protsendilt 50%-le teenuse maksumusest. Selle saab klient oma tuludest maha arvata.

Veelgi enam meeldiks Põldkivile, kui tõuseks ka see piir, mille ulatuses soodustust kasutada saab.

„Osad kliendid jälgivad pingsalt, et kui 2400 eurot on ära kasutatud, siis lõpetavad aasta lõpul koristusteenuste ostmise ja jätkavad seda uue aasta algusest,“ räägib ta. Klientide ostukäitumine on väga tundlik ning soodustus kasutatakse maksimaalselt ära. Ühtlasi võimaldab see teenust osta nendel, kes seda muidu poleks teinud, aidates tekitada nõudlust ja töökohti. Kui sarnast soodustust tahetakse nüüd laiendada enamatele aladele, on toetussumma piiri tõstmise soov mõistetav.

Juha Sipilä valitsuse ponnistuste kohta riigi majandus jalule saada ütleb Põldkivi, et on optimistlikum kui enne. Paindlikkust on nõustunud ilmutama nii töö andjad kui ka võtjad. „Juba see on suur võit, et väikesed ettevõtted 500 000 eurose käibega saavad maksta riigile käibemaksu alles siis, kui klient on ettevõttele maksnud,“ toob ta välja soodsa arengu.

Põldkivi ootab ka, et töötustoetuste reformid aitavad luua töökohti ja vähendada tööjõu puudust tema tegevusalal, kus veel mõni aeg tagasi loodeti leevendust riiki saabunud pagulastest. „Kuna pagulaslubade otsuste tegemine on veninud, pole olnud neid võimalik nii tööle rakendad, nagu algselt loodeti,“ nendib ta.

Just see, et võimalikult palju inimesi abirahadest elamise asemel töötaks, on Juha Sipilä valitsuse majanduspoliitika üks peamisi sihte. Neljapäeva õhtul valitsuskoalitsiooni eelarvekokkulepet tutvustades ütles rahandusminister Petteri Orpo, et praegune hõive tase – 68% - ei võimalda Soomel tagada avalikke teenuseid sellisel tasemel nagu seni harjutud on. Vaja on võtta eeskuju Taanist, Rootsist ja Norrast ja sihtida 72% taset. Iga protsendipunkt tähendab 30 000 töökohta.

„Soome ja Rootsi maavõistluses tuleb tõdeda, et mõned asjad on Rootsis hästi tehtud,“ ütles Orpo.

Sealtsamast tuli tal tunnistada, et lihtsaid lahendusi ei ole, mis kohe tuntava tulemuse annaksid – nii läheb ka Soome „peenhäälestuse“ teed.

Ja võlga tuleb taas juurde võtta, tuleval aastal kokku 5,5 miljardit eurot. „Liigume sammhaaval sinnapoole, kus tulud ja kulud tasakaalu saavad. Aastaks 2021 peaks võlgu elamine lõppema,“ ütles peaminister Juha Sipilä.

Soome valitsuse eelarve kuludeks on rehkendatud 55,2 miljardit eurot ning tuludeks 49,7 miljardit eurot.

Soome valitsuse eelarve eelnõu näeb ette mitmeid maksumuudatusi. Üksikisiku tulumaks alaneb kõigile 0,6%, mis jätab näiteks 3300 eurose kuupalga saajale aastas kätte 200 lisaeurot. Madalama palgaga inimene võidab vähem. Kaob magusamaks ja kardetud lasteaiamaksu tõusu ei tule, kuid kuue-eurosele suitsupakile tuleb 50 senti otsa ja ka e-sigaretid lähevad maksu alla. Kinnisvaramaks tõuseb, samas kinke- ja pärimismakse alandatakse, et soosida põlvkonnavahetust nii ettevõtluses kui metsaomandis. Kütusemaks tõuseb, automaks alaneb, kuid auto pidamine läheb kallimaks. Ning „härrade lustikuunarid ja edevate rikaste skuutrid lähevad maksu alla,“ tõi Põlissoomlaste juht ja välisminister Timo Soini pressikonverentsil väljendustesse värvi.

Valitsus kavatseb toetada ka soodsa hinnaga üüripindade ehitust, mis samuti peab aitama tööturule paindlikkust tuua. Käivitatakse viis uut transpordiprojekti. Uusi kärpeid juba välja öeldule lisaks ei tule.

Soome üks tuntumaid majanduseksperte Sixten Korkman hindas Sipilä valitsuse eelarve kokkuvõttes neutraalseks. „Selline neutraalsus võib olla päris hea kompromiss, kui üheltpoolt tuleb muretseda valitsuse võlastumise pärast ja teisalt ei taheta kahjustada kodumaist nõudlust, kuna sellest sõltub majanduse vaevaliselt edenev toibumine,“ kommenteeris Korkman Soome YLE-le.

Eelarve põhirõhk, nagu öeldud, on hõive suurendamisel. Valitsus tahab muuta senist töötu abirahade süsteemi ja muuta selle raha kasutamist paindlikumaks. Näiteks võimaldada nende summade arvelt maksta palgatoetusi, et tööta inimene tagasi tööellu tuua, või maksta sellest alustavale ettevõtjale stardiraha. Tööturu teenuseid tahetakse muuta senisest efektiivsemaks. Praegu pole sellest suurt enamat kuulda kui seda, et töötul tuleb iga kolme kuu tagant käia nõustaja juures. Konkreetsed meetmed hõive suurendamiseks on alles tööturu osapoolte vahel arutamisel.

Niisamuti lükkus edasi laiem ettevõtete maksureform, sealhulgas võimalik investeerimistoetuste kehtestamine, milleks samuti esialgu alles töögrupp loodi.

Korkman valitsuse tööturu meetmete suhtes erilisi lootusi ei hellita.

„Kui majandus on nii aeglases kasvutempos ja rahvusvaheline keskkond nii nõrk nagu see praegu on, siis pole tööturul leida ühtegi vigurit, mis Soome kasvule viiks või teeks reaalsuseks hõive taseme, mida valitsus sihib,“ ütles ta. Sellise tõuke võiks anda vaid järsk muutus välismajanduskeskkonnas.