Eesti ehitajad püüavad Soomes buumi

Elavnemine on, mahud on kasvanud, aga buumiks seda veel nimetada ei saa, märgib Muuga Betoonelemendi juhataja Indrek Ellamaa. Betoonelementide ootejärjekorrad on kolme kuu ringis ja see on Ellamaa sõnul normaalne. Soome turu osakaal firma müügikäibes on üle 50%, osa on saadud riigitellimustest ja tarnitud elemente mitmele suurele kortermajale Helsingi Jätkäsaari piirkonnas.

„Minu hinnangul ei ole Soomes ehitusbuumi,“ ütleb ka betoonelementide tootja AS TMB juhatuse liige Jaan Luts vastuseks Äripäeva küsimusele, kuidas värskelt Soomes konkurendi ostnud firma ise sealsest ehitusturu elavnemisest osa on saanud. AS TMB ostis Soome betoonelementide tootja Betonimestarit OY. Luts möönab, et elamuehitusmahud Soomes on suurenenud ning seinaelemente ja mõnesid muid tooteid ei jõuta piisavalt kiiresti tarnida. Samas tööstusehitiste, ladude, kaubanduse, büroopindade jms mahud ei ole suured ning ehitusmaterjalide tootjatel vastavad tootmisvõimsused koormamata. „AS TMB grupiga liitunud Betonimestarit Oy käive on aastatel 2013–2015 kasvanud ca 30%, kuid jääb siiski alla näiteks 2012. aasta käibele ja tootmismahtudele,“ ütleb ta.

Ehitusfirma Rand ja Tuulberg nõukogu liige Raivo Rand osutab, et elavnemist on Soome turule toonud suurte infrastruktuuriprojektide valmimine või peatne valmimime. Uued metrooliinid ja rongiühendus võimaldavad nüüd ehitama hakata transpordiühenduse saanud kruntidel Vantaas, Espoos ja Helsingis. Seal näeb omale töömaad ka Muuga Betoonelement – läheduse tõttu Harjumaale on sinna hea tarnida, ütleb Ellamaa. Ta prognoosib, et Espoo ja Helsingi piirkonnas püsib elamuehitus tugevana veel vähemalt paar aastat.

Ehitussektori kasvu kannustav tegur Soomes on odav raha – uute eluasemelaenude väljastamine ja tehingute arv on Soome Hypo panga andmetel nelja aasta kõrgeimal tasemel. Eelkõige on aga eluasemeturu elavnemise taga linnastumine, ütleb Hypo panga peaökonomist Juhana Brotherus. Ja hoiatab, et kui ehituse tempo ei suuda elanikkonna kasvuga sammu pidada, võib ka Helsingit ohustada Stockholmi „sündroom“ ehk krooniline elamispindade puudus. Riigis tervikuna puudust ei ole, kuid häda on selles, et ligi miljon korterit asub n-ö vales kohas.

Investorid, kes ostavad kinnisvara investeerimise eesmärgil, tegutsevad pigem keskustes, kuid korteritehingutes on nende osakaal Brotheruse sõnul vähenenud.

„Elamispindade nappus kasvukeskustes on kriitilise tähtsusega ka tööjõu liikuvuse tagamiseks. Linnastumine jätkub ja avalik sektor peab elamispinna küsimustele lahenduse leidma,“ ütles Pakarinen.

Riik ehitab

Suurema tõmbega kasvukeskustes on üürid juba nii kõrged, et ühelt poolt ajendavad need inimesi ostma oma elamispinda, teisalt jätkab riik soodsama hinnaga üüripindade ehituse toetamist. Raivo Ranna sõnul pole see uus nähtus, Soomes on riigi toetusega ehitus olemas olnud aastakümneid – nii üürikorterid kui müügikorterid. „Erinevalt Eestist on Soome riigil elamuehituspoliitika,“ nendib ta ning ei leia samuti põhjust otseselt buumist rääkida.