Eesti ehitajad püüavad Soomes buumi

Soome meedia toob alalt kasvu-uudiseid pea iga päev ning äsja tõstis Soome ehitusala ettevõtete katusorganisatsioon Rakennusteollisuus (RT) tänavuse kasvuprognoosi 3,5 protsendilt 6,5-le. 

RT peaökonomisti Sami Pakarineni sõnul veab Soome ehitussektori kasvu praegu eelkõige uusehitus ja seda nii elamu- kui ärikinnisvaras. Majanduslanguse ajal lükati ostmist edasi. „Nüüd, kus tööpuuduse tase on veidi alanenud ja majanduskasv aeglaselt toibumas, julgevad majapidamised taas investeerida,“ rääkis ta. Korteritest ehitatakse peamiselt väiksemaid kortereid – nii kasvab alustatud uute korterite arv kiiremini kui mahud kuupmeetrites. Mitteeluhoonetest rajatakse haiglaid ja koolihooneid.

Eestlased buumi ei tunneta

Elavnemine on, mahud on kasvanud, aga buumiks seda veel nimetada ei saa, märgib Muuga Betoonelemendi juhataja Indrek Ellamaa. Betoonelementide ootejärjekorrad on kolme kuu ringis ja see on Ellamaa sõnul normaalne. Soome turu osakaal firma müügikäibes on üle 50%, osa on saadud riigitellimustest ja tarnitud elemente mitmele suurele kortermajale Helsingi Jätkäsaari piirkonnas.

„Minu hinnangul ei ole Soomes ehitusbuumi,“ ütleb ka betoonelementide tootja AS TMB juhatuse liige Jaan Luts vastuseks Äripäeva küsimusele, kuidas värskelt Soomes konkurendi ostnud firma ise sealsest ehitusturu elavnemisest osa on saanud. AS TMB ostis Soome betoonelementide tootja Betonimestarit OY. Luts möönab, et elamuehitusmahud Soomes on suurenenud ning seinaelemente ja mõnesid muid tooteid ei jõuta piisavalt kiiresti tarnida. Samas tööstusehitiste, ladude, kaubanduse, büroopindade jms mahud ei ole suured ning ehitusmaterjalide tootjatel vastavad tootmisvõimsused koormamata. „AS TMB grupiga liitunud Betonimestarit Oy käive on aastatel 2013–2015 kasvanud ca 30%, kuid jääb siiski alla näiteks 2012. aasta käibele ja tootmismahtudele,“ ütleb ta.

Ehitusfirma Rand ja Tuulberg nõukogu liige Raivo Rand osutab, et elavnemist on Soome turule toonud suurte infrastruktuuriprojektide valmimine või peatne valmimime. Uued metrooliinid ja rongiühendus võimaldavad nüüd ehitama hakata transpordiühenduse saanud kruntidel Vantaas, Espoos ja Helsingis. Seal näeb omale töömaad ka Muuga Betoonelement – läheduse tõttu Harjumaale on sinna hea tarnida, ütleb Ellamaa. Ta prognoosib, et Espoo ja Helsingi piirkonnas püsib elamuehitus tugevana veel vähemalt paar aastat.

Ehitussektori kasvu kannustav tegur Soomes on odav raha – uute eluasemelaenude väljastamine ja tehingute arv on Soome Hypo panga andmetel nelja aasta kõrgeimal tasemel. Eelkõige on aga eluasemeturu elavnemise taga linnastumine, ütleb Hypo panga peaökonomist Juhana Brotherus. Ja hoiatab, et kui ehituse tempo ei suuda elanikkonna kasvuga sammu pidada, võib ka Helsingit ohustada Stockholmi „sündroom“ ehk krooniline elamispindade puudus. Riigis tervikuna puudust ei ole, kuid häda on selles, et ligi miljon korterit asub n-ö vales kohas.

Investorid, kes ostavad kinnisvara investeerimise eesmärgil, tegutsevad pigem keskustes, kuid korteritehingutes on nende osakaal Brotheruse sõnul vähenenud.

„Elamispindade nappus kasvukeskustes on kriitilise tähtsusega ka tööjõu liikuvuse tagamiseks. Linnastumine jätkub ja avalik sektor peab elamispinna küsimustele lahenduse leidma,“ ütles Pakarinen.

Riik ehitab

Suurema tõmbega kasvukeskustes on üürid juba nii kõrged, et ühelt poolt ajendavad need inimesi ostma oma elamispinda, teisalt jätkab riik soodsama hinnaga üüripindade ehituse toetamist. Raivo Ranna sõnul pole see uus nähtus, Soomes on riigi toetusega ehitus olemas olnud aastakümneid – nii üürikorterid kui müügikorterid. „Erinevalt Eestist on Soome riigil elamuehituspoliitika,“ nendib ta ning ei leia samuti põhjust otseselt buumist rääkida.

Merko Skandinaavia valdkonna juht Andres Madalik buumi sõna ei pelga, kuid siis puudutab see eelkõige Helsingit ja pealinna lähiümbrust. Ehitusmahte suurendab tema sõnul ka peamiselt korterelamutes tehtavate remonttööde suur osakaal. „Rasketel aegadel ei ole riik oma tellimusi vähendanud, lisandunud on just töömahukamaid objekte – remondid, kapitaalremondid,“ ütleb Madalik.

Mis puudutab Soome turul ehitustegevust takerdavat bürokraatiat, siis on Äripäeva küsitletud kahe ökonomist hinnang üsna ühene – jutust kaugemale pole jõutud. „Eluasemeturul toimuva üle käib praegu aktiivne poliitiline debatt, kuid olukorra parandamiseks pole suurt midagi ära tehtud,“ ütles Pakarinen ja Brotherus nõustub.

Raivo Rand kehitab selle peale õlgu – sellist asja ei ole jah, et kaks meest teevad firma ja võidavad riigihanke ja siis vaadaku, kuidas töö tehtud saab. „Seal ei anta ehituslubagi, kui sul pole meeskonda koos. See pole midagi üle mõistuse,“ ei näe ta põhjust kaevata. „Oleme riigitellimust täitnud ja näinud selle häid ja halbu külgi, ise arendanud – vaatame ka praegu neid arenduskrunte,“ räägib ta.

Küll aga teeb riigipoolne suurem kontroll ehitusprotsessi kulude baasi Eestiga võrreldes suuremaks, ütleb Andres Madalik. Merkol on Soomes esimesed „proovitööd“ lõpetamisel ning praegu alustatakse või otsitakse uusi väikseimaid objekte, ütles ta.

Kommenteerides Eesti firmade väljavaateid saada osa Soome riigi toetusel projektidest, arvas Madalik, et võimalusi oleks, kuid väga suurtel projektidel iseseisvaks osalemiseks ei ole Eesti ehitusettevõtetel võimekust. Sama tunnistab Raivo Rand – turule tulnud mahud on liiga suured, need nõuavad suuremaid ettevõtteid – sinna ei jätku ei inimesi ega rahalist ressurssi. 

Nii otsib ka Rand & Tuulberg Espoos ja Vantaas väiksemaid projekte – mitte ainult suurte kortermajade, vaid ka rida- ja paarimajade krunte. Samuti loodetakse Soome turule minna Tartus valminud puitelementide tehase toodetega. „Niisama minna ehitama, ilma oma toodet omamata, see on inimeste eksport ainult. Pigem teenus või materjal,“ ütleb Rand. Tütarettevõte Savekate monteerib praegu Soome arendajale MaxBuild OY-le viit kaheksakorruselist maja, mis teeb ligi 200 korterit.

Jaan Luts ütleb, et järgneval paaril aastal on nõudlus Soome elamuehituses tõenäoliselt jätkuvalt kõrge. „Sellel aastal loodame jõuda 2012. aasta tasemele ning järgmisel aastal suurendada käivet ca 10%,“ visandab ta. Eestist on ekspordimahud Soome tema sõnul siiski väikesed, kuna nõudlus on ka Eestis suur ning Rootsis on hinnatase Soomest parem.

Tööjõust puudus

Tõsisemad probleemid on Soome ehitusturul seotud tööjõu kättesaadavusega, mis tuli välja ka Soome kaubanduskodade värskest uuringust. Eriti ehituse alal napib vajaliku kvalifikatsiooniga töötajaid, puudus on projektijuhtidest ja töödejuhatajatest.

Pakarinen osutab aastate eest tehtud vigadele Soome kutsehariduse süsteemis, mis pole suutnud ette valmistada uut põlvkonda oskustöölisi ajal, mil suured „aastakäigud“ pensionile lähevad.

„Näeme, et palgad on hakanud nõudlusele reageerima,“ ütles Brotherus. „Kui kiire kasv jätkub, jätkub ka palgatõus. Ettevõtetel tuleb omavahel kvalifitseeritud tööjõu pärast konkureerida.“

Madaliku sõnul on vahe Põhjamaade ja Eesti ehitajate palgatasemes vähenemas. Ranna sõnul on liikumist mõlemas suunas, on ka neid, kes Soomest tagasi tulevad. “Ei ütleks, et see Soome turg Eesti ehitusturul palka eriti kõrgemaks ajaks,” märkis Rand.

Ehitus ja eratarbimine on see, mis praegu Soome majanduskasvu üleval on hoidnud. Kui aga eksport vedu ei võta, siis kaua see jätkuda ei saa. Eelmisel teisipäeval tuli Nordea pank välja uue prognoosiga, mille järgi Soome majanduse toibumine saab selle aastaga tipust läbi. „Tipp“ on vaid 1%-ne kasv, mis tuleval aastal taas aeglustub.