• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ühisrahastuste juhid arvustavad seaduse kava

    Ühisrahastusplatvormide juhid kiidavad heaks finantsinspektsiooni plaani ühisrahastus kitsamatesse raamidesse suruda, kuid näevad algatuses ka mitut kitsaskohta.

    Finantsinspektsiooni saatis eile rahandusminsteeriumile seaduseelnõuks vormistatud algatuse, mille eesmärk on ühisrahastust reguleerida. Äripäeva küsitletud ühisrahastusplatvormide juhid ütlesid, et paljuski sarnaneb algatus juba praegu endale normiks seatud hea tavaga, samas kardetakse liigset bürokraatiat. "Kurat on detailides," märkis Crowdestate'i asutaja ja tegevjuht Loit Linnupõld.

    Finantsinspektsioon: ühisrahastamine vajab seadust

    Ühisrahastusettevõtted ei kuulu praegu finantsjärelevalve alla ning inspektsiooni ettepaneku järgi ei peaks neid esialgu riiklikule finantsjärelevalvele ka allutama. Algatus on suunatud eelkõige ühisrahastusettevõtte kliendi kaitsmisele.

    Finantsinspektsiooni ettepanekud puudutavad teabe esitamist ja läbipaistvust, isikuandmete kaitset, huvide konfliktide juhtimist ning varade lahususe tagamist. Lisaks peaksid ühisrahastusettevõtjad tegelema finantssektorit ohustavate riskide maandamisega, näiteks rahapesu tõkestamisega.

    Palju tööd, vähe kasuPärtel TombergBondora asutaja ja tegevjuht"Algatuses tõstatatud probleemid on tegelikult juba ise lahendatud. Suvel loodi Finance Estonia eestvedamisel ühisrahastuse ettevõtetele iseseisev regulatsioon nimega hea tava. Punktid, mis on seaduses välja toodud, on kõik selles reeglistikus juba kirjas. Ühisrahastus on juba reguleeritud. Seaduse lisamine küll formaliseeriks tööstust ning tooks sellele tähelepanu, kuid seadusandja ajakasutuse mõistlikkuse seisukohalt oleks tööl suhteliselt väike kasutegur. Sellega saaks tükk aega tegeleda rahandusministeerium, samuti peaksid sektoris osalevad ettevõtted selle kohta kommentaare ja arvamusi jagama ning kulutama oma juristide aega, et välja selgitada, kas seadus midagi muudab. Kolmandaks saaks riigikogu juurde veel ühe seaduse, mida menetleda. Suure tõenäosusega suudaks riigikogus ainult paar inimest, kes on ühisrahastusega kokku puutunud, sellest kiiresti üle käia. Fakt on see, et ühisrahastus peab olema reguleeritud, kuid ta juba on seda. Turg on suhteliselt korrektne ja seadus selles midagi ei muudaks. Tore initsiatiiv, kuid arvan, et see hetkel muud ei tee, kui ainult suurendab bürokraatia mahtu." 
    Üks suur mureLoit LinnupõldCrowdestate asutaja ja tegevjuht"Väga mõistlikud ettepanekud. Oleme kogu aeg rääkinud, et ühisrahastus peaks olema reguleeritud. Arvan, et tegevusloa taotlemise mõte on väga mõistlik. See eraldaks terad sõkaldest ja annaks investorile kindluse, et ta investeerib normaalsesse ärisse. Ma ei oska öelda, kas midagi finantsinspektsiooni välja pakutud eelnõus midagi viga oleks, kuid nagu öeldakse - kurat on detailides. Kõik suurem risk on, et regulatsiooniga kaasneb raporteerimise tihedusekasv. Meil on Eestis tööl paar-kolm inimest ning pole sellist isikut, kes seda täiskohaga suudaks teha. Selleks oleks tõenäoliselt vaja juristi, kelle palkamine maksaks meile 3000 eurot kuus. See võib päris paljud alustavad ühisrahastusplatvormid eemale peletada. Seadus on hea, kuid soovin, et sellega mingisugust hullu halduskoormust ei kaasneks. See on minu suurim mure.Ühisrahastuse loogika seisneb sellel, et kõik asjad on hästi avalikud. Kõik plussid ja miinused raporteerime - ühtegi sellist asja, millest me oma liikmetele ei räägiks, ei ole. Tegu on ultra-läbipaistva ettevõtlusvormiga ning kõiki avalduses välja toodud läbipaistvusnõuded täidame me juba praegu." 
    Üks punkt on läbi mõtlemataMarek PärtelEstateguru asutaja ja partner"Turu reguleerimine on loogiline asjade käik. See aitab hoida eemal ebaprofessionaalsed uued tulijad. Ilmselt on läbi mõtlemata aga algatuse punkt nimega huvide konflikti vältimine, mis sätestab, et ühisrahastusettevõtte omanikud ja juhtivad töötajad ei või osaleda rahastuse taotleja projektides investorina. Kui ettevõtte omanikud või töötajad projektidesse investeerivad, on neil nii-öelda oma nahk mängus. See lisab portaalile pigem usaldust, kui ettevõtte töötajad ise ka usuvad platvormil rahastust kaasavatesse projektidesse ning neisse investeerivad. Tegu on maalimas täiesti tavalise praktikaga ning seda rõhutatakse kui pigem positiivset asjade kulgu. Loodame, et seaduse koostajad ja rakendajad võtavad arvesse ka turuosaliste arvamust ning Eestist saab ühisrahastuse Euroopa üks keskuseid."
    Pärtel TombergFoto: Meeli Küttim
    Teravik on vales kohas
    Ühisrahastusse investeerijad on praegu Eestis halvas seisus, arvab Bondora asutaja ja tegevjuht Pärtel Tomberg. Tema meelest tuleks ühisrahastuse reformimist alustada sellest, et ühisrahastusse tehtud investeeringuid käsitletaks samamoodi kui teisi investeeringuid. „Eestis valitseb praegu olukord, kus alternatiivsetest investeerimisvormidest huvituvad investorid on maksude tõttu halvas positsioonis,“ ütles ta. Ta selgitas, et hoiustelt tulumaksu ei maksta, investeerimiskontolt, millega saab investeerida ainult noteeritud väärtpaberitesse, samuti mitte. „Tallinna börsi põhimõtteliselt ei eksisteeri – seal ei ole mitte kuhugi investeerida. Seega on väärtpabereid mõtet omada ainult välisturgudel, mis propageerib otsekui seda, et raha peaks Eestist välja minema,“ ütles ta. „Ühisrahastusega saab investeerida Eestisse, kuid seda tehes peab tasuma tulumaksu, mida ei kompenseeri isegi kõrgem tootlus.“

     Tallinna börsi põhimõtteliselt ei eksisteeri – seal ei ole mitte kuhugi investeerida.

    Pärtel Tomberg
    Pärtel nentis, et regulatsioon on küll hea ja tore, kuid see peaks turul ka midagi muutma. „Finantsinnovatsiooni reguleerimine on nii pika viiteajaga, et selleks ajaks, kui midagi jõutakse ära teha, on kogu turg ja selle ülesehitus nagunii muutunud. See ei päästa krahhidest. Pangad on ülereguleeritud, kuid nende bilansid on ikkagi täis igasugust jura, millest keegi väga midagi aru ei saa. Ebaproportsionaalselt palju tähelepanu on suunatud regulatsioonidesse, mis midagi ei muuda,“ rääkis ta.
    Tema hinnangul peaks rohkem tähelepanu peaks suunama sellesse, kuidas Eesti eraisikute finantsteadlikkust suurendada ja kuidas teha kättesaadavaks alternatiivseid investeeringuid Eesti majandusse. „See raha, mis istub Rootsi pankade kontodel või mis liigub läbi investeerimiskontode välismaa väärtpaberitesse, Eesti majandusse ei jõua,“ nentis ta.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Tallinna börs lõpetas nädala LHV ja Enefiti tõukel plussis
Täna miljonieurose käibega tõusnud Enefit Green ja LHV Group aitasid Nasdaq Tallinnal börsinädal üle protsendise kasvuga lõpetada.
Täna miljonieurose käibega tõusnud Enefit Green ja LHV Group aitasid Nasdaq Tallinnal börsinädal üle protsendise kasvuga lõpetada.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Restoraniomanik Michelini tunnustusest: veel ei tea, kuidas see mõjutab
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.