Kas Soome peaks „tasuta“ raha juurde laenama?

Äsja võttis Soome viieks aastaks laenu negatiivse intressiga ehk siis laenu andja oli valmis laenu võtjale peale maksma.

Päevaleht Helsingin Sanomat arutleb täna oma juhtkirjas, kas laenuvõtmise ideel oleks jumet.

Leht nendib, et säästmine on kunst, aga kulutamine niisamuti. Soomes on küll ja veel otsustajate kodukohta rajatud sildu ja raudteeliine. Need investeeringud pole tehtud riigi huvisid arvestades, need on tehtud oma huvidest lähtuvalt, et valimiste päeval kasu lõigata. Selline raha toetab vana ja juba olemasolevat ja tulevik selle eest aitäh ei ütle, kirjutab leht.

Eelkõige vajab Soome majandus hoopis tootlikkuse tõusu ja majanduse kaasajastamist.

Võlaga majanduskasvu kiirendamine praegustes tingimustes võib olla tasuv, kui seda raha osataks kasutada nii, et tootlikkus sellega paraneks. Sellist raha ei või väikeste summadena laiali pihustada ega jaotada seda „võrdsuse“ põhimõttel, vaid seda tuleb väga pragmaatiliselt kulutada vaid tasuvuse põhimõttest lähtuvalt. Seda ei või kasutada töökohtade päästmiseks hääbuvates sektorites. Võla võtmisega ei saa asendada muudatuste vajadust, on lehe seisukoht.

Nii jõutakse tõdemuseni, et kui võla kasvatamine oleks alternatiiviks sellele, et valitsus kärbib koolidele ning teadus- ja arendustööle eraldatavat raha, siis oleks võla võtmine kahest halvast ilmselt see vähem halb valik.

Eelmisel aastal ületas Soome võlatase euroalal ülempiiriks seatud 60% taseme SKPst. Soome rahandusministeeriumi sügisprognoosis on selle aasta võlatase 64,3% SKPst ning lähiaastatel Soome veel võlakoorma kasvu pidama ei saa.