• OMX Baltic0,16%302,14
  • OMX Riga−0,25%892,9
  • OMX Tallinn0,00%2 066,58
  • OMX Vilnius0,22%1 197,53
  • S&P 5000,52%6 173,07
  • DOW 301%43 819,27
  • Nasdaq 0,52%20 273,46
  • FTSE 1000,72%8 798,91
  • Nikkei 2251,43%40 150,79
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,69
  • OMX Baltic0,16%302,14
  • OMX Riga−0,25%892,9
  • OMX Tallinn0,00%2 066,58
  • OMX Vilnius0,22%1 197,53
  • S&P 5000,52%6 173,07
  • DOW 301%43 819,27
  • Nasdaq 0,52%20 273,46
  • FTSE 1000,72%8 798,91
  • Nikkei 2251,43%40 150,79
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,69
  • 23.09.16, 11:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas Soome peaks „tasuta“ raha juurde laenama?

Danske Banki peaökonomist Soomes Pasi Kuoppamäki leiab, et praegu, kus laenuraha on sedavõrd odav, võiks Soome valitsus laenu juurdegi võtta ja kasutada seda kas uurimis- ja arendustöö, tootearenduse või infrastruktuuri investeeringute rahastamiseks.
Launuraha on Soome jaoks praegu üliodav
  • Launuraha on Soome jaoks praegu üliodav
  • Foto: Scanpix/Reuters
Äsja võttis Soome viieks aastaks laenu negatiivse intressiga ehk siis laenu andja oli valmis laenu võtjale peale maksma.
Päevaleht Helsingin Sanomat arutleb täna oma juhtkirjas, kas laenuvõtmise ideel oleks jumet.
Leht nendib, et säästmine on kunst, aga kulutamine niisamuti. Soomes on küll ja veel otsustajate kodukohta rajatud sildu ja raudteeliine. Need investeeringud pole tehtud riigi huvisid arvestades, need on tehtud oma huvidest lähtuvalt, et valimiste päeval kasu lõigata. Selline raha toetab vana ja juba olemasolevat ja tulevik selle eest aitäh ei ütle, kirjutab leht.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eelkõige vajab Soome majandus hoopis tootlikkuse tõusu ja majanduse kaasajastamist.
Võlaga majanduskasvu kiirendamine praegustes tingimustes võib olla tasuv, kui seda raha osataks kasutada nii, et tootlikkus sellega paraneks. Sellist raha ei või väikeste summadena laiali pihustada ega jaotada seda „võrdsuse“ põhimõttel, vaid seda tuleb väga pragmaatiliselt kulutada vaid tasuvuse põhimõttest lähtuvalt. Seda ei või kasutada töökohtade päästmiseks hääbuvates sektorites. Võla võtmisega ei saa asendada muudatuste vajadust, on lehe seisukoht.
Nii jõutakse tõdemuseni, et kui võla kasvatamine oleks alternatiiviks sellele, et valitsus kärbib koolidele ning teadus- ja arendustööle eraldatavat raha, siis oleks võla võtmine kahest halvast ilmselt see vähem halb valik.
Eelmisel aastal ületas Soome võlatase euroalal ülempiiriks seatud 60% taseme SKPst. Soome rahandusministeeriumi sügisprognoosis on selle aasta võlatase 64,3% SKPst ning lähiaastatel Soome veel võlakoorma kasvu pidama ei saa.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 20 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele