Millise põhivea teevad ühisrahastusse investeerijad?

Millise põhivea teevad ühisrahastusse investeerijad?  Foto: Panthermedia
Jaroslav Tavgen • 20. oktoober 2016 • 2 min
Jaga lugu:

Millise suure vea teevad mikrolaenudesse investeerijad? Selle rääkis täna Delovõje Vedomosti korraldatud konverentsil „Investeeri mõistusega“ lahti ühisrahastusplatvormi Bondora ärijuht Oliver Reinsalu.

Kõik laenajad jagunevad kategooriatesse, alustas Reinsalu. A-kategooria tähendab, et maksejõuetuse risk on minimaalne. B- ja C-kategooria on juba suurema riskiga. „Kõrge intressimäär annab garantii - muidugi mitte 100%. Kui näiteks viis inimest kümnest ei maksa laenu tagasi, siis aitab õigel ajal makstud laenude intressisumma oma raha tagasi saada ka nendel kreeditoridel, kes laenasid õnnetult neile viiele mittemaksjale,“ selgitas Reinsalu.

Kõige suurem viga, mida tehakse Bondorasse raha paigutades, on ikka see munade ja korvi teema, jätkas Reinsalu. „Üks firma paigutas Bondorasse 5000 eurot. Järgmisel päeval nad helistasid meile ja ütlesid, et 5000 eurot on kadunud,“ jutustas Reinsalu. „Mida nad siis teinud olid? Nad vaatasid võimalike laenude nimekirja, valisid sobiva ja panid kogu summa ühele krediidile. Hajutada on vaja,“ rõhutas Reinsalu. Märkusena lisas ta, et sellel firmal vedas – laen maksti tagasi täielikult ja õigeks ajaks.

Loodi 2009. aastal, tegutseb Eestis, Soomes ja Hispaanias.

Oma tegutsemisaja jooksul on 18 095 jaeinvestorit Bondora vahendatavatesse laenudesse paigutanud kokku 1,3 miljardit eurot.

Investeerimise minimaalsumma 5 eurot. Keskmine tootlus 16,3%. 9% laenudest on probleemsed.

Bondora ise teenib laenuvõtjate pealt: 4% teenustasudeks, 2,5% aastas haldustasudeks.

Firma on väljumas investeerimisfaasist – praegune kuu on esimene, kui firma on kasumis.

Ometi soovitab ta järgida lihtsat reeglit: mitte panna kogu deposiidist üle 0,5% ühele krediidile. See tähendab, et deposiit on soovitav jaotada minimaalselt 200 krediidi vahel.

Reinsalu rääkis loo, kuidas nendeni jõudis investor Roger Garner, kes leidis Bondora ajalehes The Economist ilmunud Edward Lucase artikli peale. Ta paigutas ettevõttesse 2014. aastal 100 000 eurot ja valis passiivse strateegia. Tulemus: kahe aastaga teenis Garner 35,65% kasumit ning tuleval aastal on tal juba plaanis pool kogu investeerimiseks mõeldud summast panna teenima Bondoras. „Suhtleme temaga iga nädal. Tal on palju huvitavaid küsimusi ja nõuandeid, kuidas teenust paremaks muuta.“

Saalist esitati Reinsalule küsimus, mis saab krediitidest, kui peaks korduma 2008. aasta kriis. Reinsalu kostis seepeale, et Bondora juba töötabki kriisirežiimil: „Hispaania pole siiani langusest toibunud, Soomes majandus langeb, ja meie alustasime ka kriisi ajal,“ loetles ta.

See vastus saalisolijaid ei rahuldanud. „Te ei saanud aru. Kui tuleb kriis, siis ei suuda 50% laenuvõtjatest korraga enam laenu tagasi maksta. Mis siis saab?“ küsis üks. Talle sekundeeris teinegi Reinsalu esinemist jälginu: „See on kasiino. Ma ei saa aru, kuidas nad meelitavad kokku nii suurt raha. See on tohutu risk. Parem kauplen võlakirjadega!“

„Meil on väiksed krediidisummad ning lisaks on võimalus võtta maksepuhkust,“ üritas Reinsalu skeptikuid rahustada.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt