Sven Sester • 26. oktoober 2016 • 4 min
Jaga lugu:

Sester kiidab uut eelarvet: kõik kasvab

Rahandusminister Sven Sester
Rahandusminister Sven Sester  Foto: Andras Kralla

Valitsus andis riigikogule üle järgmise aasta riigieelarve eelnõu, millega aitame kasvatada Eesti majandust, julgeolekut ja inimeste heaolu, kirjutab rahandusminister Sven Sester.

Eesti majandus kasvab järgmisel aastal eurodes mõõdetuna ehk hinnamuutusi arvestamata 5,2 protsenti.

Kasvavad palgad ja eksport

Keskmine palk kasvab 5,5 protsenti. Samas tempos kasvavad ka pensionid. Samuti kasvavad Eesti kaitsekulud, toetused lastega peredele ning kulud tervisele ja heaolule laiemalt.

Rahandusministeeriumi analüütikud hindavad, et majandus hakkab taas kiiremini kasvama, sest meie peamiste kaubanduspartnerite Soome, Läti ja Leedu majandusolukord paraneb ja ka Venemaa majandus taastub. See tähendab, et meie ettevõtete võimalused kaupu eksportida kasvavad ja see omakorda tähendab suuremat tulu ettevõtetele, töötajatele ja kogu majandusele. Kuna palgad kasvavad jätkuvalt päris kiiresti, kasvab ka tarbimine, mis omakorda kasvatab majandust ja maksutulu. Samuti kasvavad hüppeliselt riigi investeeringud ja Euroopa Liidu raha kasutamine, mis taas toetab majanduskasvu, sest majandusse tuleb lisaraha. See kõik kokku tagab, et riigieelarve tulud kasvavad 7,4 protsenti.

Ärge maksutagastust maha magage!

Järgmisel aastal saavad madalat palka saanud töötajad esimest korda tuludeklaratsiooni esitades taotleda uut tulumaksu tagasimakset. Maksutagastus elavdab majandust, sest see raha jõuab tarbimise kaudu kiiresti majandusse tagasi. Ühtlasi soosib see töötamist, sest maksutagastuse saavad vaid need, kes on 2016. aastal vähemalt kuus kuud täistööajaga töötanud ja tulumaksu maksnud. Tagastust saab koos tuludeklaratsiooni esitamisega taotleda ligikaudu 100 000 täiskasvanut, kelle aastatulu oli alla 7818 euro. Ärge seda võimalust maha magage!

Lisaks vähendame poole protsendi võrra sotsiaalmaksu ja tõstame maksuvaba tulu 10 euro võrra kuus. Kokku jääb tööjõumaksude vähendamise tõttu inimestele ja ettevõtetele kätte 100 miljonit eurot rohkem, mida saab tarbida, säästa või investeerida. Järgmisel neljal aastal kokku on see summa aga juba 800 miljonit eurot, mis otseselt toetab majanduskasvu.

Riik on kaitstud ja turvaline

Oleme kokku leppinud, et meie kaitsekulud on vähemalt 2 protsenti ja selle eesmärgi ka täidame. Tegelikult isegi ületame, sest oleme kokku leppinud, et liitlaste vastuvõtmise kulud lisanduvad sellele eesmärgile. Riigikaitse kulud kasvavad koos majandusega ja on 2017. aastal 477 miljonit eurot, mis on läbi aegade kõrgeim tase. Liitlasvägede vastuvõtmiseks on eelarves ette nähtud täiendavalt 26 miljonit eurot. Samuti suuname 2017. aastal raha siseministeeriumi valitsemisalas kiirreageerimise võimekuse arendamisse ja idapiiri väljaehitamisse.

Lastega perede heaolu suurendamiseks ja sündide soodustamiseks rakendub lasterikka pere toetus: 1. juulist makstakse vähemalt kolme lapsega perele makstakse lisatoetust 200 eurot kuus ja vähemalt seitsme lapsega perele 370 eurot kuus. See tähendab, et näiteks kahe lapsega pere saab edaspidi riigilt igal kuul lastetoetusi kokku 100 eurot. Kolme lapsega pere saab aga alates 1. juulist 2017. aastal juba 400, nelja lapsega pere 500 eurot ja seitsme lapsega pere 970 eurot kuus. Lisaks on võimalik saada lapsehooldustasu ja üksikvanema toetust. Käivituv elatisabi fond tagab, et laps saab vähemalt osa maksmata elatisrahast kätte. Kui arvesse võtta veel vanemahüvitised, toimetulekutoetused ning vajaduspõhised peretoetused, tähendab see et lastega perede toimetulek paraneb ja üha vähem tähendab laste kasvatamine perele vaesuslõksu sattumist. Loodame, et selle kõige toel hakkab ka meie rahvaarv tasapisi kasvama.

Tõuseb pension ja ametnike palk

Pensionideks on eelarves ette nähtud kokku 1,67 miljardit eurot. Keskmine vanaduspension tõuseb 20 euro võrra 416 eurole ja jääb ka tulevikus maksuvabaks. Muide, paljudes riikides ei ole pension tulumaksuvaba. Üksi elavatele pensionäridele maksab riik täiendavat toetust 115 eurot aastas.

Haigekassa võimalused kasvavad tuleval aastal 66 miljoni euro võrra 1,09 miljardi euroni. Jutud sellest, et sotsiaalmaksu langetamine vähendab haigekassa sissetulekuid, on asjatundmatud, sest seaduses on kompensatsioonivalem, mis tagab, et maksumuutused haigekassa sissetulekuid ei mõjuta. Lisaks sellele saab järgmisel aastal hoo sisse euroraha toel esmatasandi tervisekeskuste rajamine.

Meie palgapoliitika on konservatiivne, sest praegu ei peaks riik palgakasvu vedama.

Riigieelarvest makstavate palkade kujundamisel eelistab valitsus õpetajaid, politseinikke ja päästjaid ning sotsiaal- ja kultuuriala töötajaid. See ei tähenda, et teiste töötajate ja ametnike palgad ei kasva. Lihtsalt selleks peavad ministrid otsima kokkuhoiukohti või tegema reforme. Nii toetab palgapoliitika ka riigi muutmist efektiivsemaks.

Kõike seda teeme nii, et meie eelarvepoliitika on vastutustundlik. Uueks aastaks kavandame valitsussektori eelarve struktuurset ülejääki 0,2 protsenti sisemajanduse koguproduktist. See tähendab, et Eesti riigi rahandus on ka 2017. aasta lõpul heas korras.

Kokkuvõttes. Meie majandus, palgad ja maksutulud kasvavad, sest töötajad ja ettevõtjad teevad head tööd ja meie väliskeskkond paraneb. Tänu sellele on valitsus ka sel aastal saanud teha vastutustundliku eelarve, mis kasvatab meie majandust, julgeolekut ja inimeste heaolu.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt