Närvide mäng Reformierakonnas

Artikkel

- Uudised
- Kaisa Gabral
- 26. oktoober 2016 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Närvide mäng Reformierakonnas
Reformierakonna juhatuse liikme Ants Laaneotsa sõnul on mõni noorem reformierakondlane liiga temperamentne ja mõnel ütlevad teinekord närvid üles. Täna koguneval Reformi juhatuse koosolekul räägitakse suud puhtaks.
Lumepall hakkas veerema Siim Kallase Äripäevale antud intervjuust, kus Kallas rääkis avameelselt erakonna kahest leerist ja sisemistest erimeelsustest. See jutt ei meeldinud Reformierakonnast paljudele. Mõnigi, sealhulgas peaminister Taavi Rõivas, on seda meelt, et erakonnas kriisi ei ole.
Reformierakonna peasekretär Reimo Nebokat saatis samal päeval erakonna nimel pressiteate, kus soovitas kibestunud Kallasel aeg maha võtta ja viitas Kallasele kui Kremli-meelsele. Väidetavalt ütles Nebokat need sõnad juhatuse heakskiidul.
"Mõistan inimlikult, et Siim Kallas on kibestunud, et ta ei saanud presidendiks. Ütleme siis nii, nagu asjad on - see oleks olnud võimalik vaid Edgar Savisaare juhitava Keskerakonnaga koostöös," kirjutas Nebokat ja lisas: "Aga ometigi ihaldab pidevalt keegi seda sõprust Kremli-meelsuse esindajaga. Nimetades seda seejuures rahulolematuseks erakonna juhtimisega. See ongi see põhiline erimeelsus, pole ju ammu saladus, et Siim Kallas, Rein Lang ja mõned veel on Hundisilmal külalised olnud," kirjutas Nebokat.
Siim Kallas kirjutas seepeale Nebokatile avaliku kirja, kus avaldas lootust, et tegemist on ebaõnnestunud naljaga ning et ta soovib kokku kutsuda Reformierakonna juhatuse koosoleku. See koosolek toimubki täna kell 11. Juba on teada ka, et seal ei saa osaleda Rein Lang, Urmas Paet ja Kaja Kallas.
Peaminister Taavi Rõivas Äripäeva küsimustele vastuseid ei saatnud, kuid märkis e-kirjas: “Tänan küsimuste eest, olen Äripäeva sarnastele küsimustele korra juba vastanud.“
Küsimustele vastab Reformierakonna juhatuse liige Ants Laaneots:
Olete Reformierakonna juhatuse liige ja homme juhatus koguneb. Plaanite ka koosolekule minna?
Loomulikult.
Üheks põhiteemaks on Siim Kallase avameelne intervjuu Äripäevale. Miks erakond sellele ikkagi nii valulikult reageeris?
No vaadake, peres juhtub ju vahel tülisid. Mina pean erakonda ka omamoodi pereks, kus tuleb suhted rahulikult ära klaarida. Homne koosolek ongi selleks. Igaühel on oma temperament ja mõnel on liiga nõrgad närvid. Inimesed ütlevad teinekord ka seda, mida nad pärast kahetsevad.
Keda ja mida te selle all silmas peate?
No mõlemalt poolt. Olen rääkinud ka meie noorte poistega, et tulistada seal nii, et…
Minu arusaam asjast on selline, et kui peres on tüli, siis kõigepealt klaaritakse asi peres ära. Kui see pole võimalik või seda ei saa teha pere sees, siis viia asi välja. Aga siin läks kõik vastupidi, seespool nagu ei räägitudki midagi ja hakati tegutsema kohe pressis, kes need sõnumid muidugi suure rõõmuga vastu võttis.
"Demokraatia ja anarhia pole sünonüümid“
Mina küll ei tea, et Reformierakond oleks Siim Kallase intervjuud valuliselt vōtnud. Neilt, kes vōtsid, küsige otse.
Erakond ei süüdista Siimu milleski. Juhatus pole teemat üldse arutanud. Küll aga tuleb selgeks rääkida see, kuidas üks demokraatlik erakond peaks käituma, kui tema juhatus on otsuse langetanud. Ei saa olla nii, et juhatus on midagi otsustanud, aga need, kes sellega rahul pole, jätkavad "selgitustööd". Demokraatia ja anarhia ei ole sünonüümid.
Erakonnapoliitikas toetatakse eelkõige ideid ja maailmavaadet ehkki noortel ajakirjanikel, kellel need puuduvad, on keeruline sellest aru saada. Me jagame Siim Kallasega sama maailmavaadet, mis, muide, on parempoolne ja liberaalne nende sōnade akadeemilises tähenduses.
Kuid Siim Kallas tunnistas Äripäevale, et talle löödi nagu nuga selga, ja uue erakonna jutt oli ainult üks versioon.
Küsimus ongi selles, et mõnel ei pidanud närvid vastu. Ma saan ka Siimust aru, pettumus on selge, ehkki erakond ei olnud valijameeste tegutsemises kuidagi süüdi. Need, kes asja põhja lasid, olid hoopis teistest erakondadest. Me teame ju ka, kust.
Kuid Kallase sõnul teatud seltskond siiski Reformist eiras juhatuse otsust ja töötas talle vastu?
See ei olnud teises voorus. Mingil määral võib-olla esimeses voorus. Sellepärast ongi vaja nüüd klaarida erimeelsused ja eriarvamused. Need tuleb ikka enne valimisi ja sündmusi paika panna, mitte hakata midagi jooksvalt tegema.
Siim Kallast ärritas tema sidumine Kremli-meelsetega - kas seda öeldi Reformi juhatuse heakskiidul?
Ei ole juhatus rääkinud mingist Kremli-meelsusest. See on üksikute erakondlaste mingisugune emotsioonide purse rohkem. Nebokat sai juba oma! Talle on räägitud, et ei ole vaja väga keevaliseks minna. Niipalju, kui mina olen juhatuses olnud, ei ole mina kuulnud sellist varianti.
Siim Kallas rääkis Reformierakonna sisekonfliktist ja kahest leerist.
Küsimus on selles, et juba alguses läks meil presidendikandidaatide väljapanekuga asi natuke viltu. Oleme ise süüdi, raputan endale tuhka pähe – juhatuse koosseisus eelkõige. Niimoodi ei tehta, et üks erakond paneb mitu kandidaati välja – see on ju absurd. Ka mina juhtisin tähelepanu sellele, et vaadake Ameerikat, kus on kaks juhtivat parteid, kaks kandidaati, kes võistlevad presidendikoha pärast. Nad kõigepealt ikka ju kaklevad oma kaklused ära partei sees ja pärast lähevad riigi tasandile. Meie tegime valesti - võib-olla kogemuse puudumine noortel meestel.
Miks noored mehed siis vanemaid kuulda ei võta?
Kuulge, tüüpiline kahvanägu peab kaks korda reha peale astuma ja vastu kolpa saama, alles pärast seda jõuab pärale, mida õieti teha. Kas pole nii?
Seda ma ei tea.
Mina tean küll, väga hästi. Mul on varsti 69 aastat elu, aga kahvanägudel on selline asi eriti iseloomulik.
Kuidas sellest olukorrast nüüd välja tulla?
Meil ei ole mingit ohtlikku olukorda, ärge dramatiseerige üle. Selle klaarime omavahel ära. Olete selle asja üle võimendanud, skandaal on nüüd nagu terve riigi peal.
Kallas ütles Äripäevale, et niisama sõbralikult edasi minna, justkui poleks midagi juhtunud, ei ole enam võimalik. Mis see lahendus oleks?
Koosolekul arutame seda. Peame tülist peresiseselt üle saama.
Kas on võimalik ka see, et Reformierakond soovitab tal erakonnast lahkuda?
Ei-ei, kuulge, ta on meil erakonna looja esiteks ja aupresident. Need asjad nii naljalt ei lähe. See oleks võimalik ainult siis, kui ta ise seda tahab. Muidu ma ei näe võimalust. Siis peaks erakond ka laiali minema ju. Nii ei tehta ju erakonna asutajaliikmete ja loojatega. Et mingisugune tattnina hakkab seal rääkima, et võib-olla sa lähed erakonnast välja!?
Miks Kallasel ei lastud siis peaministriks saada?
Vot mina ei olnud sel ajal seal juures. Ei oska neid detaile siin rääkida. Ma arvan, et läks ise ka natuke endast välja või närvid ütlesid üles.
Samas on ta ju suurte kogemustega poliitik. Kuid erakond oli selle vastu toona ju.
Ta on teeneline poliitik. Inimene on 30 aastat praktiliselt tegelenud Eesti riigiga, ühel, teisel või kolmandal rindel. Olnud minister ja Euroopas meid toetanud. Nii lihtsalt see ei peaks käima. Enam-vähem kõik on meil meelestatud nii, et rääkida suud puhtaks ja rääkida rahulikult.
Teie lähete koosolekule eesmärgiga rääkida rahulikult suud puhtaks?
Jah, me oleme siin omavahel ka rääkinud. Sõjakust praegu erilist täheldanud ei ole. Koosolekut ongi vaja suhete klaarimiseks ja et jätkata normaalselt tööd.
Kas te pakute Siim Kallasele ka midagi? Mõnda tugevamat kohta?
Praegu ei oska selle kohta midagi öelda. Kuulame tema ja ta seisukohad ära ja eks siis võib edasi rääkida. See arutelu on ees.
Siim Kallas ja Jürgen Ligi presidendivalimistel Estonia kontserdisaali rõdul - näod räägivad enda eest.Foto: Andras Kralla
„Kellelegi ei meeldinud olla asjata kahtlusalune“
Jürgen Ligi, Reformierakonna aseesimees ja juhatuse liige:
„Avameelselt sai ta (Siim Kallas – toim) rääkida valust, aga see ei saa tulla noast, mida ta seljas pole. Seda valu mõistes ei meeldinud ilmselt kellelegi olla asjata kahtlusalune. Meie hääled olid Siimu taga ja seda mitte selle pärast, et see oleks kasulik erakonnale, vaid lihtsalt toetusavaldusena Siimule. Aga presidendivalimised on unustatud asi ja sellest edasi rääkimine mõjub koomilisena, mida ma ei tahaks.
Ta sai avameelselt rääkida (jutt käib Siim Kallase Äripäevale antud intervjuust – toim) enda tunnetest, erakonna siseelust aga on ta siiski eemal. Mõni hääl, mis pole enda meelest küllalt püünel, on sellele pisut ka resoneerinud, aga kära kuuleb sellest eimillestki siiski ainult väljastpoolt. Tööd tehes pole aega sellele mõelda.
Süüdistust Kremli-meelsuses olen kuulnud ainult Siimult – sõnastuses, et see oleks väga ebatavaline. Ma parandan teda, see oleks võimatu. Erakonna peasekretär, Siimu otsene abiline valimistel, on aga selgitanud avalikult seda, et Keskerakond on liiga Kremli-meelne, et temaga Siimu peale kokkuleppeid teha. Juhatusel pole siin midagi arutadagi.
Siim on (tänasel Reformi juhatuse koosolekul - toim) haruldane külaline ja saab kindlasti rääkida, aga tegelikult saab alati rääkida igaüks, kel midagi hingel. Eelmisel korral toetasime teda presidendikandidaadina, üle-eelmisel soovisime esitada peaministriks, seekord on päevakorras haldusreform, nii igav kui see ka pole.
Me ei too ajakirjandusele ega konkurentidele nende soosingu nimel oma liikmetest ohvreid (Ligi vastas küsimusele, kas on arutatud Siim Kallase erakonnast välja hääletamise küsimust – toim).“
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum