Väikeettevõtja saab hingamisruumi

Rahandusminister Sven Sester on öelnud, et piirmäära tõstmine aitab vähendada bürokraatiat ja on osaliselt ka väikeettevõtluse maksusoodustus. Eelkõige on see mõeldud mikroettevõtete halduskoormuse vähendamiseks ja otseselt mõjutab see ligikaudu nelja protsenti praegustest käibemaksukohustuslastest.

Kasu väikeettevõtjale seisneb selles, et ta ei pea tulevikus pidama väiksemahulise ettevõtluse korral käibemaksuarvestust, esitama deklaratsioone ja maksma või taotlema tagasi käibemaksu.

Suurimat kasu saavad sellest ettevõtjad, kelle toodang või teenus on nende enda käte- või mõttetöö tulemus, kuna neil puudub oma töös suuremahuline sisend, millega oleks kaasnenud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Enamasti on selliste ettevõtjate klientideks füüsilised isikud, kes ei ole samuti käibemaksukohustuslased. Peamiselt puudutab meede jaekaubandust, kinnisvarategevust, toitlustust, majutust ning lõbustus-, vabaaja- ja sporditegevust. 

Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla ütles Äripäevale maikuus, et piirmäära tõstmise kuluks riigieelarvesse on arvestatud 6,6 miljonit eurot aastas. Tulevikus peaks muudatusest saadav tulu kulu ära tasandama.

„Piirmäära ülespoole nihutades pikendame mikroettevõtete hingamisruumi ja alustajate hulgast jääb elujõulisemaid ettevõtteid rohkem alles,“ ütles Uusküla. Nii toodavad paremini jalad alla saanud ettevõtted hiljem maksuraha riigile tagasi. „Tahame mikroettevõtete elu lihtsamaks teha. Kindlat analüüsi, palju meede riigile tagasi toob, pole aga võimalik praegu ennustada,“ lisas ta.