Riigikogu kiitis heaks käibemaksukohuslase piiri tõstmise kolm korda senisest kõrgemaks. Enim on sellest kasu kõikidele väikeettevõtjatele, kelle käive ei ületa aastas 40 000 eurot.
Vastu võetud seaduse järgi peaks 2018. aastast käibemaksukohustuslase piirmäär olema senise 16 000 euro asemel 40 000 eurot. See tähendab et kõik, kelle käive piirmäära ei ületa, ei pea end enam käibemaksukohustuslaseks registreerima.
Seadusemuudatus läbis eile riigikogus kolmanda lugemise ja võeti 64 poolthäälega vastu. Vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Riigikogus võttis sel teemal sõna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Kalvi Kõlva, märkides, et piirmäär on muutumatuna püsinud 21 aastat ja on ilmselgelt ajale jalgu jäänud. Tema sõnul puudutab meede ligi 3000 käibemaksukohustuslast, kes müüvad selles käibegrupis peamiselt lõpptarbijale. „Näeme, et see on üks väike samm väikeettevõtluse keskkonna oluliseks parandamiseks,“ ütles ta.
Kasu ettevõtlikuse kasvule
Käibemaksukohustuslase piirmäär peaks aitama väikeettevõtjaid, kellel ei ole vaja teha suuri investeeringuid ning kelle loodav lisaväärtus on suur. Loodetavasti aitab ka see kaasa ettevõtlikkuse kasvule. Seame pilgu kaugemale, asume siit edasi uute ideede kallale, mis aitaks edendada ettevõtlikkust ning looks erandeid sellistes valdkondades, kus neid tegelikkuses ka vaja on.
Rahandusminister Sven Sester on öelnud, et piirmäära tõstmine aitab vähendada bürokraatiat ja on osaliselt ka väikeettevõtluse maksusoodustus. Eelkõige on see mõeldud mikroettevõtete halduskoormuse vähendamiseks ja otseselt mõjutab see ligikaudu nelja protsenti praegustest käibemaksukohustuslastest.
Kasu väikeettevõtjale seisneb selles, et ta ei pea tulevikus pidama väiksemahulise ettevõtluse korral käibemaksuarvestust, esitama deklaratsioone ja maksma või taotlema tagasi käibemaksu.
Suurimat kasu saavad sellest ettevõtjad, kelle toodang või teenus on nende enda käte- või mõttetöö tulemus, kuna neil puudub oma töös suuremahuline sisend, millega oleks kaasnenud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Enamasti on selliste ettevõtjate klientideks füüsilised isikud, kes ei ole samuti käibemaksukohustuslased. Peamiselt puudutab meede jaekaubandust, kinnisvarategevust, toitlustust, majutust ning lõbustus-, vabaaja- ja sporditegevust.
Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla ütles Äripäevale maikuus, et piirmäära tõstmise kuluks riigieelarvesse on arvestatud 6,6 miljonit eurot aastas. Tulevikus peaks muudatusest saadav tulu kulu ära tasandama.
„Piirmäära ülespoole nihutades pikendame mikroettevõtete hingamisruumi ja alustajate hulgast jääb elujõulisemaid ettevõtteid rohkem alles,“ ütles Uusküla. Nii toodavad paremini jalad alla saanud ettevõtted hiljem maksuraha riigile tagasi. „Tahame mikroettevõtete elu lihtsamaks teha. Kindlat analüüsi, palju meede riigile tagasi toob, pole aga võimalik praegu ennustada,“ lisas ta.