Põhjused, miks uus maksupakett ei tööta

21. november 2016, 14:15
DNB Panga vanemanalüütik Priit Roosimägi
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20161121/NEWS/161129975/AR/0/AR-161129975.jpg

Uue maksupaketi tõttu on suure löögi all Eesti maksusüsteemi stabiilsus ja läbipaistvus, leiab DNB Panga vanemanalüütik Priit Roosimägi.

Roosimäe sõnul mõjub  majanduskeskkonnale alati negatiivselt, kui maksusüsteemi muudetakse lühikese etteteatamisega, eriti siis, kui muudatused on ka põhimõttelist laadi. „See vähendab ettevõtjate ja välisinvestorite usaldust siinse majanduskeskkonna vastu, kuna seni kokkulepitud reeglite püsivuses ei saa kindel olla,“ ütles Roosimägi. Nii on tema sõnul väga raske äritegevust planeerida.

„Eesti on seni kindlasti võitnud sellest, et meie maksusüsteem on üldjoontes olnud stabiilne ning läbipaistev. Uue potentsiaalse koalitsiooni plaanid paraku vähendavad seda,“ leiab Roosimägi.

Ta lisas, et planeeritav tulumaksureform langeva tulumaksuvaba määraga on näide sellest, kuidas läbipaistvus ja selgus kannatavad. „Sisuliselt on tegemist nelja-astmelise maksusüsteemiga, kuid poliitilistest kaalutlustest lähtuvalt plaanitakse see seadusesse kirjutada tulumaksuvaba miinimumi langemise kaudu,“ märkis Roosimägi. Tema sõnul muudab tulumaksu arvestamise asjatult keeruliseks nii riigiasutustele kui ka igale maksumaksjale. See aga tähendab otseselt suuremaid administreerimiskulusid.

„Edukamate kõrgemalt maksustamine iseenesest aga on majandusarengu kontekstis kindlasti miinusmärgiga meede,“ leiab Roosimägi.

Stabiilsus kannatab

Samuti on Roosimäe sõnul negatiivne seadusega vastu võetud sotsiaalmaksu langetamise tagasipööramine. „Otsesest rahalisest mõjust olulisemaks tuleb  pidada seda, millist sõnumit säärased meelemuutused ettevõtjatele ning investoritele saadavad. Maksukeskkond läheb selgelt ennustamatumaks,“ ütles ta.

Ka limonaadimaks, sõidukite esmaregisteerimise maks ja pangalõiv ei toeta Roosimäe sõnul täiendavalt majandusarengut. „Nende kehtestamise eesmärk jääb üldse segaseks, peale selle, et valitsus seisab silmitsi üha põletavamaks muutuva küsimusega, kuidas täita riigieelarvet, et kõiki kulusid katta,“ rääkis ta. Nimelt on ju majanduskasv juba mitu aastat minimaalne, kuigi maksulaekumised ning riigieelarve kasvavad mühinal. Nn Raasukese töörühma soovitus koomale tõmmata riigi kantavaid funktsioone ja selle kaudu vähendada eelarvekulusid on uue Roosimäe sõnul potentsiaalse valitsuskoalitsiooni puhul paraku mõeldud kurtidele kõrvadele.

Roosimäe hinnangul on negatiivse mõjuga ka alkoholiaktsiisi veelgi kiirem tõus. Nimelt juba pärast viimaseid maksutõuse on meedias laialt kajastatud asjaolu, et vahetult teisel pool Eesti lõunapiiri on avatud hulganisti alkoholipoode. On ka teada, et suur osa sealsetest ostjatest on pärit Eestist. „Veelgi enam: juba on kuulda ka sellest, et meile põhja poolt saabuvatele turistidele organiseeritakse sadamasse vastu bussid, et neid meie lõunanaabrite juurde osturetkedele saata,“ rääkis Roosimägi. Taoline areng ei mõju tema sõnul Eesti kaubandusele kindlasti hästi. „Kui nüüd on plaan alkoholiaktsiisi tõusu veelgi kiirendada, siis tundub, et senisest arengust pole majanduslikus vaates kahjuks sisukaid järeldusi tehtud,“ sõnas ta.

Dividendide väiksem maks rõõmustab

Samas on Roosimäe sõnul positiivne, et valitsus kavatseb osaliselt erastada riigile kuuluvaid ettevõtteid, mis võiks perspektiivis kaasa tuua nende efektiivsema majandamise. „Erakapital on jätkuvalt oluliselt parem omanik kui riigiaparaat, kuivõrd erainvestoritel on isiklik majanduslik huvi ettevõtte käekäigu vastu. Riigiasutustel selline fundamentaalne turufaktor puudub,“ selgitas ta.

Positiivne on Roosimäe sõnul ka plaan madalamalt maksustada nn stabiilseid dividende, sest selle toel võiks ettevõtetesse akumuleerunud kasumid vähemasti teoreetiliselt leida tee uuteks investeeringuteks. Samuti võib see ka julgustada ettevõtjaid ja välisinvestoreid Eestis äritegevust rohkem arendama, kui neil on teadmine, et tulevikus teenitavat kasumit on võimalik väiksemate maksukuludega välja võtta. „Loomulikult toimib see lootus ainult juhul, kui maksusüsteemi stabiilsuses saab pikema aja vältel kindel olla. Praegu on see aga kõige suurema küsimärgi all,“ ütles Roosimägi. Siiski kuna väiksem tulumaks rakenduks ainult nendele dividendidele, mis makstakse juriidilisest isikust aktsionäridele, võib positiivne mõju majandusele olla väiksem, kui võiks.

Roosimäe sõnul on kokkuvõttes praegu suure löögi all Eesti maksusüsteemi stabiilsus, etteaimatavus, läbipaistvus ja hõlbus administreeritavus. „Seetõttu on praegu väga raske anda hinnangut, justkui võiks uus olukord Eesti majanduse arengule kokkuvõttes pigem positiivselt mõjuda. Lootus aga on, et ehk ei lähe kokkuvõttes ja pikemas perspektiivis midagi väga palju halvemaks,“ ütles ta.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. November 2016, 14:26

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing