Eestist võiks saada kaubalendude keskus

„Eesti eksport ei hakka kasvama samas mahus nagu globaalne e-kaubandus. Väga suurest mahuärist tüki haukamine oleks Eesti jaoks võimetekohane ning toodaks majandusele märkimisväärset lisandväärtust,“ märkis ta. Pärgmäe sõnul on Tallinna lennujaamal väga head multimodaalse ühenduse võimalused pikemas perspektiivis. Seega võiks tema hinnangul olla Eesti edulugu just jaotuskeskuse mudel, kus paikneksid ka vahelaod, mis suurendaksid märkimisväärselt riiki läbivate kaupade mahtu. Nii oleks põhjust siia lennata ka suuremate kaubalennukitega, mis omakorda avaks lisavõimalusi. 

Pärgmäe hinnangul võiks lennuvedu Eestis pikemas perspektiivis kasvada. „Meil on edulugu Omniva ja S.F. Expressi ühisfirma Post 11 kujul,“ märkis ta Tallinna lennujaama tugevustele viidates. Eesti eeliseks peab ta ka unikaalset geopoliitilist asukohta, mis annab meile ligipääsu 300 miljoni ostujõulise tarbijaga turule. Meilt on võimalik jõuda nii Moskvasse, Peterburi kui ka Põhjamaadesse 24 tunni jooksul eri transpordiliike kasutades, ütles ta oma ettekandes logistika aastakonverentsil.

Hiina e-kaubandust Euroopasse vahendav Post 11 on ärimudel, mille laienemisele ja arendamisele soovib Tallinna lennujaam igakülgselt toeks olla. „E-kaubandus on turul sellises mahus, mida keegi ei osanud ennustada. Meie aitame omalt poolt kaasa, et kõnealused kaubavood kinnistuksid Eesti transiidikoridori ning kasvaksid edaspidi veelgi,“ ütles Pärgmäe. Kuna Läti ja Leedu on samuti huvitatud lennukaubanduse võimekuse parandamisest, on meie eelis juba toimiv mudel, mille baasilt tuleb leida teisi sarnaseid edulugusid. Pärgmäe soovib ka edaspidi näha sarnaste mudelite arengut ja laienemist Tallinna lennujaama territooriumil ning kinnitab, et lennujaam on valmis haarama selles vallas aktiivsemat rolli.

Eesti kui kauba sihtpunkt ja vahepeatus

DHL Global Forwarding Balti riikide lennuvedude juhi Tarmo Künnapuu meelest ei tuleks Eestil keskenduda igat liiki kaupade käsitlemisele, vaid hoopis spetsiifilistele valdkondadele ja konkreetsetele projektidele, kus saaksime kasutada oma eeliseid. Künnapuu hinnangul on meie tugevused kaubakäsitlemise oskus, paindlikkus ja kiirus ning majanduskontaktide suur läbipõimitus. „Eesti ettevõtted on väga olulised koostööpartnerid neile, kellega koostööd tehakse. Kahjuks on neid kontakte vähe ja ainult üksikute riikide ja piirkondadega,“ ütles ta. Kui meie naabruses olevatesse riikidesse liiguvad lennukaubad läbi Euroopa suurimate lennukeskuste otse, siis on tema sõnul optimistlik loota, et see kaup peaks mingil põhjusel hakkama vahepeatusena läbima ka Eestit. 

Küsimusele, mis plaanid on DHLil Põhjalas ja Baltikumis, vastas Künnapuu, et nad jätkavad konsolideerimisvõimekuse arendamist Eesti, Soome ja Rootsi vahel, kuna nimetatud turud eraldi ei paku piisavalt head konkurentsi. Konverentsipäeval jättis ta õhku ka küsimuse: kas Rail Baltic võiks suurendada meie kontaktide sügavust või laiust? Tema hinnangul see pigem suurendab veelgi Eesti tulemust kontaktide sügavuse indeksis, kuid laiuse poolest muutust pigem kaasa ei too.

Pikas perspektiivis võib eeldada mahu kasvu

Viimastel aastatel on Eestis kullerposti ja regulaarlendudel veetavate saadetiste maht ehk belly-cargo jäänud stabiilseks, kõige rohkem on muutunud projekti- või kliendipõhiste kaubalendude maht. Pärgmäe näeb siin suurimat võimalust tulevaseks kasvuks. „Eesmärk on tuua Tallinnasse rohkem kaubalennukeid, mitte arendada vaid regulaarlendudega veetavat kaubandust,“ märkis ta.

Ehkki oktoobri seisuga oli ühe vedaja lahkumisel lennukauba maht võrreldes eelmise aastaga 20 protsenti vähenenud, tõotab Nordica koostöö Poola lennufirma LOTiga liinivõrgustiku kasvamist ning võimalust kasutada mõnel liinil suuremaid lennukeid. Pärgmäe mainis, et kaubavedude koostööst ei ole Nordica ja LOTiga veel juttu olnud, kuid ka siin võib tema hinnangul peituda võimalusi teatud sünergia loomiseks. Praegu on tema sõnul murekoht liiga väiksed lennukid, kuigi olemasolev liinivõrgustik on hea. Ekspordi vaatekohast on suurimad lennukid kasutusel Lufthansal, mis ainsana võimaldavad spetsiaalsete lennukonteineritega vedu.

Käsil mahukad arendusprojektid

Suurimad lähiaastate projektid on Tallinna lennujaama lennuliiklusala arendamine, MRO (hooldus- ja remonditööd ning toimingud - toim) ärivaldkonna infrastruktuuri arendamine, 1200kohalise parkimismaja rajamine ning reisiterminali laiendamine julgestusala läbilaskevõime suurendamiseks. Lennujaam on praeguseks lisanud territooriumi lõunaossa perroonialasid ja lennukite seisuplatse, kuhu on võimalik ehitada kuni 150 000 ruutmeetrisele alale terminali- ja laopinda.

Kindlad rajatised sõltuvad juba klientide soovidest. „Oleme lennukaubanduse arendamise absoluutses algfaasis, kus alles kaardistame võimalusi ning alles mõne aja pärast jõuame kindlate turundussammudeni, et klientidele läheneda. Samal ajal on ilmne see, et kui õnnestub leida kliente ning rajatakse esimesed laopinnad, siis võib eeldada lennukaubanduse mahtude kasvu pikas perspektiivis. Meie loome vajalikud võimekused, kuid kaubaga tegelevad siiski kaubakäitlejad,“ tähendas Pärgmäe.

Globaalsed trendid lennukaubanduses on praegu head: e-kaubandus kasvab, Hiina kiires tempos rikastuv keskklass tarbib üha rohkem importkaupu ning kaubavood ida-lääne suunal kaugemas perspektiivis ühtlustuvad. Samas on paljudes lennujaamades võtmeteema läbilaskevõime, mille optimaalsemal kasutusel saaks Euroopa lennujaamade kaudu igal aastal reisida lisaks veel kuni 28 miljonit reisijat.