Tahmaluugist tuli välja edukas Saare gasell

27. november 2016, 11:00
Saaremaal ahjutarvikuid tootva OÜ Põlmer tegevjuht ja põhiomanik Mihkel Kangur näitab uudistoodet, pliidi äärerauda.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20161127/NEWS/161129817/AR/0/AR-161129817.jpg

Kui tavaliselt liigub äri vanematelt edasi järgmisele põlvkonnale, siis Saaremaa ahjutarvikute tootja OÜ Põlmer tegevuse võttis üle lapselaps.

Pojapoeg Mihkel Kangur on vanaisa asutatud plekifirmale andnud viie aastaga gaselliliku hoo – Põlmer on kahel viimasel aastal pääsenud kiiresti arenevate ettevõtete edetabelisse.

„Läksin alles 70aastaselt pensionile ja mina ei tahtnud seda ettevõtet enam eriti laiendada, pigem hoidsin saavutatud taset,“ räägib Põlmeri asutaja Ants Kangur. „Kui pojapoeg Mihkel võttis asja üle, ütlesin talle, et firma areng on siis normaalne, kui see pidevalt kasvab. Mihkel ei ole minu nägemust alt vedanud, ettevõte on tema käe all kenasti edenenud.“

Mihkel Kangur asus Põlmeri tegevjuhi kohale 2011. aasta kevadel, paar kuud enne, kui lõpetas õpingud Tallinna Tehnikakõrgkoolis tehnomaterjalide turunduse erialal. Sinna kooli läks Mihkel pärast gümnaasiumi teadlikult ja teadmisega, et võtab vanaisa äri üle. Firma põhiomanikuks sai Mihkel juba 2009. aastal, kui vanaisa loobus oma 59protsendilisest osalusest.

Äridünastia teket sümboliseerib vask- ja messingplekist uhke vormimüts, see lebab Põlmeri kontoris riiulil ning peaks välisuksest sisenejale kohe silma hakkama. Mütsi andis vanaisa pidulikult üle pojapojale. Peakattele on graveeritud daatumid, millal firmat juhtis Ants Kangur. „Mütsil on piisavalt ruumi, sinna saab graveerida Mihkli nime juhul, kui äri läheb kunagi näiteks tema pojale edasi,“ lausub Ants Kangur.

Põlmeri põhitegevus on jäänud lapselapse käe all samaks: toodetakse küttekollete standardseid lisaseadmeid, näiteks tahmatoppe, tahmauksi, praeahje, kaminaplekke jm. Samas on oluliselt suurenenud toodete sortiment ning järjest rohkem tehakse eritellimusel plekktooteid. Tänu käibe ja kasumi kasvule rühkis ettevõte tänavuses Gaselli TOPis 690. kohale, aasta varem oli firma 1051. kohal.

„See paneb tegutsema ja tekitab tahte saada tiitel ka tulevikus,“ põhjendab Mihkel Kangur, miks nad ettevõtte avalehel eksponeerivad uhkusega gasellfirma nimetusega kaanevaid diplomeid. „Ma arvan, et firma on ka uues edetabelis. Meil läks eelmisel aastal hästi ja tänavu on läinud veel paremini.“ Prognoosi kohaselt ületab Põlmeri käive sellel aastal poole miljoni euro piiri, mullu oli käive 70 000 euro võrra väiksem.

Mihkel Kangur rõhutab, et ettevõtte edu taga on töökas kollektiiv. „Osa meestest on siin tööl asutamisest alates, nad on firma arengule kaasa aidanud, nad annavad ideid, kuidas ja mida saaks tõhusamalt teha,“ seletab Mihkel Kangur. „Töötajaid tuleb hoida, kui töötajad pidevalt vahetuvad, siis see lõhub firmat.“

Ants Kangur asutas perefirma Põlmeri 1993. aasta aprillis, esimesed tooted olid tahmaluugid. „Vanaisa tuletas firma ärinime sõnadest põld ja meri,“ täpsustab Mihkel Kangur ja lisab muiates, et eks see nimi natuke saarlase jaoks raske hääldada on. „Ma saan seda ilusti öelda, aga kui ma kiiresti räägin, siis ma hääldust ei kontrolli ja kipun samuti ütlema Pölmer.“

Praegusele rendipinnale Kuressaare äärelinnas kolis ettevõte sajandivahetusel. Tegu on endise autobaasiga ja enamik tootmisruume on kohendatud veokitele mõeldud suurtest garaažiboksidest. Sestap on arusaadav, miks tootmises ringkäiku tehes tundub võõrale, justkui oleks sattunud labürinti – muudkui ühest uksest sisse ja teisest välja.

„Kõik need rakised oleme ise välja mõelnud ja valmistanud selleks, et midagi saaks natuke kiiremini teha,“ juhib Mihkel Kangur ühes tootmisruumis tähelepanu väikestele stantsi moodi seadeldistele. „Kui ma poodi lähen ja ütlen, et tahan näiteks tahmatopi kaane valtsijat, siis sellist seadet pole kusagil müügis.“

Põlmeris on käsitsitöö osa suur ja seepärast üritatakse seda igati vähendada. „Olen seisukohal, et töötajate juurde võtmine ei vii sihile,“ ütleb Mihkel Kangur. „Põhiline on see, et tooteid peab jõudma kiiremini teha, sest see tekitab konkurentsieelise. Saan toote hinna madalal hoida ja tegelikult saan töömehele palka ka rohkem maksta tänu sellele, et ta jõuab rohkem toota.“

Mihkel Kanguri sõnul on nad oma toodetega sees peaaegu kõikides ehitusmaterjale müüvates poekettides Eestis. Ta peab turunduse seisukohast väga oluliseks toote lõppviimistlust. „Toote väljanägemine peab olema laitmatu ja värvitoonide valik seinast seina,“ toonitab Mihkel Kangur. „See on ju teada asi, et isegi ehitusmaterjalide poes kaupa valides on tihtipeale otsustajaks naine. Mees hindab toote muid omadusi, aga kui naine ütleb, et see on ilusam ja ma tahan seda, siis nii kipub jääma.“

 

Ahjutarvikute tootja kolm soovitust

1. Kinnita kanda tasapisi. 

On suur asi saada välismaal varvas tuntud firma ukse vahele. Aga seda tuleb teha rahulikult, algul teed väikesed partiid ja küll hakkab tellimusi järjest juurde tulema. Meie hakkasime mullu tegema Soome ahjutootjale Tulikivile allhanke korras saunaahjude tahmaluuke. Nüüd me teeme neile lisaks kaminaplekke ja mitme toote joonised on mul laual. Käibe poolest ei ole allhange Tulikivile suur, kõigest 2,5 protsenti, aga meie jaoks on see suur asi, et selline ettevõte tellib meie käest.

2. Utsita ennast. 

Eneseutsitamine pole mõnus, ent see on vajalik. On küllalt olnud juhuseid, kui ma pool tundi enne tööpäeva lõppu mõtlen, et aitab tänaseks, teen selle kõne või tegelen selle asjaga homme. See on vale suhtumine. Pigem küsi endalt, et miks mitte kohe praegu võtta asi käsile. Hakka kohe tegutsema, sest aeg töötab meie kahjuks. Aega tuleb võimalikult efektiivselt ära kasutada.

3. Ole järjepidev. 

Olen tähele pannud, et edu üheks tagatiseks on teinekord see, kui sa käid kellelegi pidevalt pinda. Näiteks kaubandusketti muidu oma kaubaga sisse ei saa. Sa pead kogu aeg helistama ja ennast meelde tuletama. Mina olen kasvõi igal nädalal helistanud ja tänu sellele oma toodetega sisse saanud. Kui sa saadad kellelegi kauplusejuhile ainult elektronkirja, siis tihtipeale – eriti kui sa oled kaupluse jaoks uus tarnija –, siis ta isegi ei viitsi sinuga tegeleda.

 

Pane tähele

  • Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.
  • Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja kasum enne makse aastatel 2012, 2013 ja 2014. 2012. aasta müügitulu peab ulatuma 100 000 euroni ja aastatel 2012-2014 kasvama käive ja kasum vähemalt 50%.
  • TOPi jõudis tänavu 1036 ettevõtet.
  • Loe veebist: www.aripaev.ee/gasell
  • Gaselliliikumist toetavad LHV ja Markit.
Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2016, 14:36
Otsi:

Ava täpsem otsing