Võru elektrifirma on särtsu täis

05. aprill 2017, 06:45
Karmo Kase asutas masu ajal koos kolme kolleegiga elektrifirma OÜ Kagu Elekter.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170405/NEWS/170339986/AR/0/AR-170339986.jpg

Nelja Võru elektriku asutatud firma on järjekordne hea näide selle kohta, et parim aeg ettevõtlusega alustamiseks on masu – mehed lahkusid eelmisest töökohast ja käivitasid oma firma.

„Oli näha, et meie tööandja läheb kiiresti allamäge, sest hea aeg oli seljataha jäänud, aga kohustused olid kaelas ja neid ei suudetud täita,“ meenutab OÜ Kagu Elekter tegevjuht Karmo Kase olukorda 2009. aasta kevadel. „Kui aga nullist alustad, siis kohustusi ei ole.“

Seitse aastat tagasi asutatud Kagu Elektri käive ja kasum on kasvanud peaaegu igal aastal hüppeliselt. Tänu sellele on ettevõte kaks korda olnud Äripäeva Gaselli TOPis – viimati 254. kohal. 2016. aasta on firma ajaloos esimene kord, kui käive jäi eelmise aasta omale alla. Mullu oli käive 4,7 miljonit eurot ja kasumit teeniti umbes 0,5 miljonit eurot.

Algus ilma palgata

Kontorihoone esisel suurel platsil on pärastlõunasel ajal näha vaid kaht Kagu Elektri embleemiga kaubikut, lisaks mõned eriveokid. „Pärast tööpäeva lõppu on parkla autosid täis – meil on koos järelkärudega kokku 50 sõidukit,“ seletab Kase. „Kui vaja, saame kõik mehed korraga objektidele saata.“ Kagu Elektri palgalehel on 36 töötajat, elektritöid tehakse üldjuhul Võrust saja kilomeetri raadiuses.

Uude hoonesse Võru linna piiril Võrukivi tehnopargis koliti 2014. aasta mais. Hoone koos krundiga maksis pool miljonit eurot. „Varem oli meil Piiri tänavas kontor ja ladu asus ligi kahe kilomeetri kaugusel Wermo territooriumil. Hirmus tüütu oli kogu aeg seda vahet sõeluda,“ räägib Kase. „Praegu kõnnid ühest uksest välja ja teisest sisse ning oledki laos. Oma maja ehitamine oli ainuõige otsus. Meil on jäänud veel kaks aastat laenu maksta, siis on hoone täitsa meie oma.“

Kagu Elektri võrdseteks omanikeks on neli meest, kes enne oma firma asutamist töötasid elektrifirmas Enerel käidukorraldajana. Sisuliselt samas ametis jätkati algul ka oma firmas.

„Ligi aasta aega olime firma ainsad töötajad,“ sõnab Kase. „Tasa ja targu hakkasime pihta. Palka endale eriti ei maksnud, teenitud raha eest ostsime tööriistu ja seadmeid. Esimesed töölised võtsime palgale 2010. aastal.“

Asutajad on enam-vähem samaealised, vaid üks mees on teistest ligi paarkümmend aastat vanem. Samas tegevjuht on seltskonna noorim. Kase sõnul on asjad ise paika loksunud ehk et kes mida paremini oskab, sellega ka tegeleb: ta ise üldjuhtimisega, Kalev Kommer tööriistadega, Heiki Sohard töökeskkonnaga ning Eiko Jõgi IT ja sõidukitega.

„Pluss see, et me kõik oleme projektijuhid ka, meil sellist istuvat omanikku ei ole,“ toonitab Kase. „Meil on niimoodi, et kes hinnapakkumise teeb, tegeleb algusest lõpuni objekti juhtimisega ja annab objekti tellijale üle.“ Muide, Kagu Elektri nelja asutaja mobiilinumbridki on järjest, erineb vaid viimane number ehk lõpp 0, 1, 2 ja 3.

Löögivalmis mitmes vallas

Alates 2013. aastast on ettevõte järjest enam teinud välitöid: ehitanud elektrijaotusvõrke, vedanud sideliine jms. Välitööde osa on tõusnud 65 protsendini käibest. Moodustatud on ainult välielektritöid ja ainult siseelektritöid tegevad brigaadid.

„Neid elektrifirmasid on tegelikult suhteliselt vähe, kes teevad nii sise- kui välitöid,“ märgib Kase. „Mina leian, et peab olema mitmekesine, sest üks üksus toetab teist. Talvel välitöid võib-olla teha ei saagi, kui maa külmunud on, ja suvel on välitööde turg suurem. Kui läheb mõlemas valdkonnas hästi, on väga hea, aga kui üks ära kukub, siis ei ole ettevõte raskustes kohe.“

Kuna Kagu Elekter on Elektrilevi auditeeritud partner, pöördutakse alati nende poole suuremate elektririkete korral. „Pärast suuremat tormi küsitakse meilt kohe, mitu brigaadi saame välja saata,“ ütleb Kase ja lisab, et näiteks mulluse juunikuise tormi kahjustusi likvideerisid nad üle kahe nädala.

„Metsas tuleb elektrikul teha igasugu asju – peab saagima murdunud puid ja päästma pehmesse pinnasesse kinni jäänud masinat välja,“ räägib ta. „Igale poole tõstukiga ligi ei pääsegi. Siis ronivad mehed raudadega posti otsa. Muide, raudadega saab töö kiiremini tehtud kui tõstukiga, aga on füüsiliselt raskem.“

OÜ Kagu Elekter tegevjuht unistab

Me ei unista kasvada üle-eestiliseks ettevõtteks, me ei taha oluliselt rohkem töökohti juurde luua. Tahaksime jätkata samas vaimus ja hoida sama taset. Tegelikult oleme iga aasta algul öelnud, et hoiame sama taset, aga ometi on igal aastal käive tõusud. Näiteks 2015. aastal, kui meil suur käibekasv oli, ei võtnud me ühtegi töötajat juurde.

Isiklikus plaanis on mul siiski unistus olemas – tahaksin lähiaastatel ära lõpetada õpingud Eesti Maaülikoolis.

Elektriku kolm soovitust

1. Ole järjekindel. Kui sa kellelegi oled hinnapakkumise teinud, pead kogu aeg endast märku andma, et sinu pakkumisega tegeletaks. Kui küsid ja hoiad ennast nö pildil, on sul lootust seda tööd saada. Ja kindlasti ei tohiks tagasilöögid sind rivist välja lüüa. Pärast komistamist või kukkumist tuleb ruttu püsti tõusta ja edasi minna, mitte jääda nukrutsema.

2. Ära tülitse ehitajaga. Püüa olla ehitajaga heades suhetes. Enda emotsioonid tuleb alla suruda. Kui lähed ehitajaga tülli, siis ära loodagi veel kunagi neilt mõnd objekti saada.

3. Tegele probleemiga kohe. Probleem tuleb selle tekkides kohe ära lahendada, ära lase sellel süveneda. See kehtib nii ettevõttes kui suhtlemises tellijate ja koostööpartneritega. Probleemist tuleb omavahel rääkida, mitte teise vastu kauna kanda. Olen näinud ettevõtteid, kus äripartnerid on lasknud omavahelisel probleemil aastaid ussitada, talunud aasta-paar teineteise kõrval töötamist ja lõpuks läinud ikkagi suure tüliga laiali.

Milline vanasõna iseloomustab teie tegevust?

OÜ Kagu Elekter tegevjuht Karmo Kase

Kuidas kelku lükkad, nõnda kelk jookseb. Kelk lippab libedalt ehk firma tegutseb hästi tänu koostööaltile meeskonnale. Kui kollektiiv saab omavahel hästi läbi ja töötajad on motiveeritud, saavad kõik tööd tehtud. Firma edukus sõltub loomulikult ka sellest, kui intensiivselt firma turul tegutseb. Ja see on juba ettevõtte juhi mure. Pead rohkem osalema hangetel ja võitlema potentsiaalsete tööde eest. Elektritööde turul loomulikku kasvu sisuliselt ei ole.

Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.

Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja ärikasum enne makse aastatel 2013, 2014 ja 2015. 2013. aasta müügitulu peab ulatuma 100 000 euroni ja aastatel 2013-2015 kasvama käive ja ärikasum vähemalt 50%.

TOPi jõudis tänavu 875 ettevõtet.

Gaselliliikumist toetavad LHV ja Markit.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. April 2017, 06:54
Otsi:

Ava täpsem otsing