Erakool läheb lapsevanemale hüppeliselt kallimaks

Artikkel

- Uudised
- Kristel Härma
- 7. detsember 2016 kell 4:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Erakool läheb lapsevanemale hüppeliselt kallimaks
Erakoolide lapsevanemaid ootab eelmise valitsuse otsuste tõttu juba uuest aastast suurem õppemaks. Uus haridusminister Mailis Reps püüab erakoolidele tekkivat rahaauku lappida haridusministeeriumi miljonitega.
Jaanuarist hakkab haridusministeerium erakoolidega arvlema senise kulupõhise määra või 87eurose piirmäära asemel kooli asukohajärgse omavalitsuse keskmise õpilaskoha maksumuse alusel. Erinevalt kohalike omavalitsuste koolidest hakkavad erakoolid saama tegevustoetust aga 100% asemel 75% keskmise õpilaskoha hinnast. „Seda vahet pole millegi muuga katta kui õppemaksu tõusuga,“ ütles Audentese erakooli direktor Ahto Orav, kes on ühtlasi ka Eesti Eraüldhariduskoolide Ühenduse juht.
Auku aitab katta vaid lastevanemate suurem panus
Nii ootab Audentese erakooli lapsevanemaid uuest aastast 45 eurot kuus kõrgem õppemaks. Kuna aga jaanuaris on jäänud selle õppeaasta makseid neli – jaanuarist aprillini, sest maikuust algavad juba järgmise õppeaasta esimesed maksed –, jaguneb kuue kuu raha nelja peale ja nii tuleb alustuseks juurde maksta 67 eurot kuus.
Audentese erakool on aga pigem erand, sest seadusest tulenevalt ei tohi õppemaksu tõsta vähem kui kolm kuud enne õppeaasta algust. Ka siis tohib tasu tõsta praegu vaid 10 protsendi võrra, pärast seadusemuudatust aga ka rohkem. „Meil olid lastevanemate üldkoosolekud ja kirjeldasime neile olukorda ja ütlesime, et valikuid on väga vähe ja me teeme ettepaneku vabatahtlikult nõustuda sellega, muud valikut pole,“ kirjeldas Orav, kuidas nemad olukorra lahendasid. Ta lisas, et kool peab olema siiski paindlik, sest tõenäoliselt tahavad mõned lapsevanemad makseid ajatada.
Orav rõhutas, et erakoolide jaoks tehti tegevustoetuse vähendamise otsus liiga järsku. Seadusemuudatus tuli enne jaanipäeva, maikuuks oli aga enamik õppelepinguid uueks õppeaastaks juba sõlmitud. Orava sõnul teeb olukorra keerulisemaks ka see, et kui riik teeb enda eelarved kalendriaasta järgi ehk alates jaanuarist, siis erakoolid elavad õppeaasta põhiselt ja paljudel on ka majandusaasta suvest suveni.
"Kui nüüd poole eelarveaasta pealt nii-öelda vahetatakse hobuseid, siis on koolil raske midagi teha, sest ka seadus ei luba keset õppeaastat õppemaksu tõsta. Ehk riik vähendab jaanuarist ühepoolselt rahastamist, aga teisalt jällegi keelab seadusega seda puudujääki koolil katta ehk õppemaksu tõsta," ütles Orav ja lisas, et see on üsna ebaõiglane olukord, sest peale õppemaksu ei ole koolil kuskilt lisaraha võtta. Tema sõnul oleks olnud mõistlik, et seadusemuudatus hakkaks kehtima alates 2017. aasta esimesest septembrist. Siis oleksid saanud koolid kahe õppeaasta vahel õppemaksud korrastada.
Ka Rocca al Mare Kooli nõukogu esimees Hannes Tamjärv ütles, et tulenevalt põhikirjast ja seadusest tegelevad nemad õppemaksu otsustamisega kord aastas. Seetõttu tuleb neil õppemaksu teema arutlusele uuesti alles järgmise aasta aprillis. „Eelmisel kevadel oli veel lootus, et mängureeglid jäävad muutmata ja nii jätsime ka õppemaksud samaks,“ tõdes Tamjärv.
Tallinna Kesklinna Põhikool peab otsustama järgmise õppeaasta tasu maikuu lõpuks. „Eeldatavasti tuleb siis õppemaksu tõsta seaduses maksimaalselt lubatud piirmäras ehk 10% võrreldes eelmise õppeaastaga, mis muidugi ei kata tegevustoetuse vähenemist,“ ütles kooli üks eestvedajatest Alar Tamkivi.
„See on selge, et me kooli sulgema ei hakka,“ lisas Tamkivi, sest nad on teadnud kaks aastat, et tulevik on ebakindel ning nad on püüdnud oma rahavooge juhtuda nii, et kool tulude languse üle elaks.
Tallinna erakoolidel läheb elu raskeks
Uus valitsus plaanib aga justkui eelmise valitsuse otsuse tagasi pöörata ja tõsta 2018. aastast erakoolide tegevustoetuse 75% omavalitsuse keskmise õppekoha maksumusest 100%ni. Orava sõnul ei ole see aga lahendus, sest koolile makstav raha jääb ka siis sõltuma kooli asukohajärgse omavalitsuse keskmise õppekoha maksumusest.
Tallinna erakoolidele pole see meeltmööda, sest pealinnas on õpilaskoha hind Orava sõnul kunstlikult madal. Ta ütles, et oma roll on sellel, et Tallinnas on vähegi kesklinna lähedal asuvad koolid pungil täis, mis viib keskmise maksumuse madalale. Kuna erakoolides on tänu väikestele klassidele ja keelerühmadele õpilaskoha maksumus pisut suurem kui suurtes linnakoolides, muudab see Orava hinnangul erakoolide rahalise olukorra keeruliseks.
Eraüldhariduskoolide õpilasi oli selle sügise seisuga 7211 õpilast (v.a. KOVide loodud erakoolid ja Euroopa Kool).
Neist 3835 õppis Tallinna linnas tegutsevates eraüldhariduskoolides.
Tegevustoetus hõlmab:
ruumide haldamise osalist toetust;
õppetööks vajaliku inventari ja seadmete osalist toetust;
tugisüsteemide osalist toetust;
seadusega nõutud vajalike tugifunktsioonide osalist toetust.
Seega on Orava sõnul uue valitsuse plaan ainult kerge leevendus. „2017. aasta rong on juba läinud,“ ütles Orav, et 2018. aastast jõustuv muudatus ei tee midagi olematuks. Orav rõhutas, et erakoolid on rahast juba ilma jäänud ja kui ka uue haridusministri plaan ellu viiakse, tähendab see kooli jaoks lihtsalt natuke väiksemat tulude langemist.
Orav ütles, et 2017. aasta tegevustoetuse vähenemine tähendab Audentese erakoolile jämedalt võttes 200 000 euro kaotust ühe aastaga. „Tegemist on väga suurte numbritega ühe kooli jaoks. Nii või naa on vaja õppemaksu tõsta päris kiiresti ja kõvasti,“ nentis ta.
Haridusminister Mailis Reps tõdes, et mõistagi ei ole kõik rahul, aga omavalitsuse õppekoha keskmisest maksumusest nad rohkem raha anda ei saa. Ta meenutas, et pigem pakkusid erakoolid selle alusel arvlemise eelmisele valitsusele ise välja, et toonast vaidlust lahendada. „Aga see, et sealt tuli pärast see 75 protsenti keskmisest, muidugi erakoole enam ei rahuldanud.“
Uus valitsus teeb hariduses parempöörde
Praegu on poolik lahendus aastani 2020 ja edasi ei ole ühelgi õppeasutusel ja ühelgi perel võimalik eelarvet teha. Koolivalikud on pikemad ja 2020 on ilmselgelt liiga lühike perspektiiv. Me ei ole veel koalitsioonilepingut näinud, aga üldiselt on erakooli kogukonnad ja lapsevanemad praeguse koalitsiooni ja uue haridusministri suhtes positiivses ootuses, et äkki taastub ministeeriumiga dialoog ja on võimalus lahendusi otsida. Viimasel aastal oli dialoog praktiliselt olematu. Kui ma alguses uue koalitsiooni vasakpöörde juttu vaatasin, siis hariduse peatükis paistis, et tuli hoopis parempööre.
Kalev Roosiväli
kodanikualgatuse Avalikult Haridusest eestvedaja
Uus minister plaanib olukorda leevendada
Erakoolidele teeb muret ka eelmise valitsuse plaan alates 2020. aastaks erakoolide tegevustoetus üldse kaotada. Erakoolide juhid on endiselt mures, kas ka uue valitsuse plaanid toetuse jätkamist pärast 2019. aastat ette näevad, sest pered teevad laste koolivaliku pikaks ajaks ja ootamatult suuri lisakulusid keegi ei soovi. Reps kinnitas, et plaanitav seadusemuudatus näeb ette rahastamise jätkamist ka pärast 2019. aastat ja seda kohaliku omavalitsuse keskmise tasemel.
Tema sõnul on pikaajalise rahastuse tagamine oluline, sest eelmine valitsus pikaajalisi lahendusi ei otsinud. „Tegelikult see, mis siin kaks aastat toimus, oli üsna destruktiivne.“
Järgmisel aastal tahaks Reps erakoolide olukorda leevendada ligikaudu poole miljoni euroga. „Muidu tekiks selline rumal olukord, kus 2017 me justkui võtame neilt ära selle kolm ja pool miljonit ja siis 2018 justkui suure aplausiga anname tagasi,“ tõdes Reps, et sellist olukorda ta tekitada ei tahaks. „Aga see oleneb väga palju sellest, kui kiiresti me leiame kompromissi, sest ma ei saa seadusevastastelt ju neile raha anda. Ma ise loodan, et suudan esimese kvartali jooksul selle seaduse riigikogus menetleda nii, et auku ei tekiks,“ ütles ta ja lisas, et väiksed koolid ei pea muidu vastu.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum