Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Need on isesõitvate autode komistuskivid

    Google'i auto.Foto: Google

    Juhita autod ei ole nii lihtne lahendus, nagu meile unistusena kirjeldatud on.

    Isesõitvatest autodest oodatakse transpordirevolutsiooni: liiklusõnnetuste arv väheneb, inimesed, kes autot ei juhi, pääsevad paremini liikuma, loetleb Kauppalehti. Selliseid autosid katsetatakse juba mitmes riigis ja asjaga on seotud tuntud tegijad, näiteks Google, aga ka hulk traditsioonilisi autofirmasid.
    „Ei usu, et isesõitvate autode rongi võiks peatada,“ ütleb Google’i isesõitvate autode projekti rajaja Sebastian Thrun Science Newsile. Thruni arvates kulub aga vähemalt 15 aastat, enne kui teedel liigub rohkem juhita kui juhiga autosid. Teiste arvates läheb selleks veel rohkemgi aega.
    Sellegipoolest on isesõitvate autode teel uurijate hinnangul mitu tõsist takistust.
    Ümbritseva keskkonna tuvastamine
    Auto pardaarvutile näib maantee kirkas päikesevalguses täiesti erinev kui udus või hämaras. Juhita auto peab suutma jälgida teed igasugustes tingimustes. „Olen saanud lootustandvaid tulemusi vihmaga, aga lumi on tõsine probleem,“ ütleb MITi robootika ala teadlane John Leonard.
    Andurid peavad olema usaldusväärsed, kompaktsed ja taskukohase hinnaga. Need peavad ka suhtlema kaardiga, et pardakompuuter saaks aru, mis parasjagu paistab. Leonard töötab koos Toyotaga.
    Kohtumine ootamatusega
    Juhita autodel on raske toime tulla näiteks olukorras, kus liiklust korraldab politseinik. „Autojuhtimise põhireeglitele tuginev programm ei tööta alati, sest on võimatu kõiki stsenaariume ette näha,“ ütleb Duke’i Ülikooli robootikalabori juht Missy Cummings.
    Kehakeel ja teised tõlgendatavad viited aitavad inimestel mõnes olukorras navigeerida, aga arvutile on suur väljakutse ära tabada, et näiteks võib olla lapsel mõttes sõiduteele tormata. "Auto peab hakkama saama abstraktse mõtlemisega, seega on küsimus tehisintellektis,“ ütleb Cummings.
    Inimese ja roboti koostöö
    Kuigi täiesti isesõitvad autod on juba tulemas, on vähemalt lähitulevik pool-isesõitvate autode päralt. Sellega seoses tekib küsimus, kes mille eest vastutab. Kuidas annab auto teada juhile, kes näiteks parasjagu loeb või tukub, et nüüd on aeg vastutus võtta, ja kuidas saab auto olla kindel, et reisija on tegutsemiseks valmis.
    „Sa nagu oleksid keskendunud juhtimisele, aga ei juhi,“ kirjeldas olukorda Utrechti Ülikooli kognitiivse psühholoogia teadlane Chris Janssen. Tema labor uurib, millele inimesed sellises situatsioonis tähelepanu pööravad.
    Küberturvalisus
    Eelmisel aastal õnnestus häkkeritel peatada USAs maanteel Jeep, muutes wifi kaudu auto pidureid ja juhtimist. Autosse murti sisse meelelahutuslahenduse kaudu.
    Hoiatuseks tehtud katse näitas, et juba tavaautodes on haavatavaid kohti, mida rünnates saab õnnetusi põhjustada. Juhita autod, mis saavad juhiseid ja loevad kaarte pilvest, on palju haavatavamad.
    „Mida enam tungib IT igapäevaellu, seda raskem on nõrkusi jälgida,“ ütleb IT-teadlane Sean Smith Dartmouth College’ist. Terroristid saavad autosid õnnetusse saata, aga veel enam on Smith mures muu pärast. Näiteks võivad häkkerid võtta auto pardasüsteemi enda valdusse ja vabastada selle alles lunaraha vastu.
    Eetilised probleemid
    MITis töötav Iyad Rahwan tegeleb isesõitvate autodega seotud eetiliste probleemidega. Tema sõnul on inimene egoistlik. „Inimene ostab sellise auto sellepärast, et see seab sõitja esikohale.“ Samas tahab seesama inimene, et jalakäijate kaitsmisega tegeleksid tema asemel teised autod.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.