„Ettevõtlusele oli möödunud aasta rahulik ja võib-olla isegi liiga rahulik. Mida me näeme, on see, et järjest enam rahvusvahelisi kontserne pakib siin oma asju kokku. Ühest küljest on see kindlasti võimalus kohalikele investoritele, teisest küljest aga kindlasti väga suur ohu märk ja reageering meie vinduvale majanduskeskkonnale,“ võttis Kirjanen kokku mööduva aasta.

Tema soovib poliitikutele uueks aastaks rahulikku lähenemist asjadele, sisukat analüüsi otsuste tegemisel ja arvestamist inimeste ja organisatsioonidega, kelle tegemisi otsused puudutavad. „Maksud ei tee Eestit kokkuvõttes jõukamaks ja ümberjagamine ei ole see võluvits, mida meil vaja oleks. Mida oleks vaja teha, on üheskoos arutada, kuidas majanduse kitsaskohti saaks muuta, et leida uut kasvu,“ märkis Kirjanen.

Ta lisas, et talle teeb muret jätkuv tootmissisendite administratiivne tõstmine – kütuseaktsiis, plaanitav automaks ja teemaks –, sest need halvendavad meie majanduse konkurentsivõimet. „Kui siseriiklikule turule suunatud ettevõtted saavad need täiendavad kulud oma klientidele edasi suunata, siis eksporditava tööstuse jaoks on see lihtsalt täiendav kulu. Kui sellele lisada veel kiiresti kasvavad palgad ja mitte väga positiivne väljavaade paljudel meile olulistel turgudel, siis peaks riigijuhid selliste sammude plaanimisel olema väga ettevaatlikud,“ rõhutas Kirjanen.

Tema on seisukohal, et riik ei peaks tegema ühtegi otsust, mis mõjutaks rahvusvahelisel turul tegutsevaid ettevõtteid, selliselt, et selle etteteatamise tähtaeg oleks alla kolme aasta. See on minimaalne aeg, et kohaneda.

 

„Väga väikese majanduskasvu tingimustes vaadata kõiki neid lubadusi, mida poliitikud järjest kõvemal häälel välja käivad, tekitab minus igatahes kõhedustunnet. Ma usun siiski, et Eesti inimesed ei ole rumalad ega ei oota poliitikutelt taevamannat, vaid seda, et meie riik oleks jätkusuutlikult majandatud ja et neil oleks olemas töökoht ka tulevikus,“ rääkis Kirjanen.

Graanul Investile oli mööduv 2016. aasta huvitav, seevastu 2017. aasta väljavaadete suhtes ollakse ettevaatlikud. „Nii ettevaatlikud me minu arvates veel siiani ei olegi olnud. Päris palju on lahtisi otsi, mis on ebaselged ja siis on mõistllik pigem läheneda asjadele konservatiivselt,“ möönis ettevõtja.

Mis puudutab majanduskasvu, siis usub Kirjanen, et see aastaga oluliselt ei kiirene. „Majanduskasvu eeltingimusteks on üldiselt kaks asja - kas rohkem inimesi teeb sama asja või olemasolevad inimesed hakkavad tegema suurema lisandväärtusega asja,“ nentis ettevõtja.

Tema kaasaks inimesi majandusse nii, et vähendaks riigiaparaati 50% ja suunaks need inimesed turumajandusse. Võõrtööjõu kaasamisega oleks tema ettevaatlik ning pigem lähtuks kõrgema lisandväärtusega sektori soovidest. „Suures mahus erineva kultuurilise taustaga lihttööjõu sisse toomine ei ole minu meelest meie majanduskasvu võti. Mis puudutab kõrgemat lisaväärtust, siis selle jaoks on vaja investeerida, ja selleks, et investeerida, on vaja riiklikku arusaama, et investoreid tuleb kaitsta ja nende tingimusi ei tohi halvendada,“ lisas Kirjanen.

Negatiivse tähelepanekuna toob Kirjanen välja ka selle, et meie majanduspoliitilisse debatti on jõuliselt sisenemas populism. „Kui rahvakunstnikud vaidlevad metsandusala teaduritega, missugune on optimaalne kuusepuu raiumisvanus, ja selle üle korraldatakse meediatsirkus, siis see kindlasti pikaajalisele majandusarengule kasuks ei tule. Siin peaks riigileivasööjatele ja projektikirjutajatele ka võib-olla meelde tuletama, kustkohast siis lõpuks nende kontole iga kuu raha tuleb,“ nentis Kirjanen. Ta lisas, et loodab, et selle aasta lõpus korraldatud tsirkus jääb väga pikaks ajaks pigem erandiks meie majanduspoliitilises debatis.

Aasta ettevõtjast rääkides tõi Kirjanen esile Tallinki ja tema suuromanikud. „Tehtud on mitu olulist investeeringut, millest suurim on kindlasti uus LNG-l sõitev laev ja ka Eesti Gaasi ostmine."