Hanschmidt ootab Vene sanktsioonide kaotamist

Tallinki ja Eesti Gaasi üks omanikest Ain Hanschmidt.  Foto: Andres Haabu
Vilja Kiisler • 3. jaanuar 2017
Jaga lugu:

Suurettevõtja Ain Hanschmidt ennustab, et alanud aastal kaotab Euroopa Liit Venemaa suhtes kehtestatud majandussanktsioonid.

Hanschmidt juhib tähelepanu sellele, et tõenäoliselt langeb Eesti tegutsemine Euroopa Liidu eesistujana just ajale, mil Euroopa Liit kaotab Venemaale kehtestatud majandussanktsioonid. Eesti ettevõtjatele annaks suhete paranemine Venemaaga Hanschmidti sõnul suurepärase võimaluse kaubavahetuse taastamiseks Venemaa suunal. Hanshcmidt loodab ka, et Donald Trumpi tõus USA presidenditoolile muudab pragmaatilisemaks kogu Euroopa majanduspoliitika, mis mõjub positiivselt Euroopa ettevõtete konkurentsivõimele maailmaturul.

Suhete paranemist Venemaaga ootab pikki aastaid ka suurettevõtja Tiit Vähi. Vähi soovitab vastsel peaministril Jüri Ratasel Soomest eeskuju võtta ja suhteid Venemaaga lahti sulatama hakata. Vähi usub, et alanud aastal Ukraina kriis kas lahendatakse või külmutatakse.

Kasvu pole oodata

Ka ABB Eesti juht Bo Henriksson soovitab Eesti majandust vaadata laiemas kontekstis. „Maailmamajandus on pikemat aega stagnatsioonis ja erilisi kasvuväljavaateid ei paista,“ tõdeb ta ja ruttab välja tooma positiivset: nimelt ka väga suuri kriise ei paista. „2017. aasta tõotab seniste tendentside jätkumist. Maailma majandust mõjutavad geopoliitilised pinged ja poliitiline ebakindlus eri paigus, aga ka naftahinnad, finantsturu volatiilsus ja tehnoloogia kiire areng, Euroopas kindlasti ka põgenikeprobleemid.“ Eestis lisaks veel tööjõu puudus ja veel kord juba nimetatud rasked suhted Venemaaga.

„Muidugi, meil pole pääsu Venemaast,“ nendib ka ajaloolane David Vseviov. Tema soovitab aga tähelepanu hoida ka USA välispoliitikal, mis „arvestades vastvalitud presidendi retoorikat võib väga paljuski lähtuda USA pragmaatilistest majandushuvidest“. See aga tähendab tema sõnul omakorda, et tuleks jälgida Hiina reaktsioone.

Kolumnist Kaire Uusen ei usu, et alanud aasta suuri otsustavaid muutusi tooks, sest 2016. aasta pöördelisi sündmusi on raske üle lüüa.  „Isegi kui tuleb suur löök, ei mõju see 2016 sündmuste taustal enam nii tugeva või hirmutavana,“ arvab ta. „2017 tuleb kohandumise aasta, elatakse 2016. aasta muutuste järeltuules, kus on palju segast, aga samas suuri muutusi veel ei tajuta ja nn mõjusid veel otseselt tunda saa.“ Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski seevastu leiab, et ennustamatus pole kunagi olnud nii suur praegu. „Kindel on 2017. aasta kohta üksnes see, et mitte miski pole kindel,“ kirjutab ta oma kolumnis.

Tee, mida oskad, ja ära muretse

„Mina olen ikka lähtunud sellest vanast mõttetarkusest, et tegeleda tuleb asjadega, mida sina suudad mõjutada, ja mitte muretseda nende asjade pärast, mida sa ei saa muuta,“ mõtiskleb OEG suuromanik Armin Karu tulevikku vaadates.

Kui liiga palju muretseda, siis on raske elada, teab Karu. „Tuleb teha kõik endast olenev, et endal, oma firmal ja perel kõik hästi läheks. Kui kõik seda teevad, küll meil siis lähebki hästi.“

Karu näeb ette, et lõppenud aasta keerulised tendentsid jätkuvad ka alanud aastal. „Eks igaüks peab ise aru saama, kuidas enda riske maandada,“ arutleb ta. Mis avitaks? “Pered ja kogu ühiskond peaks muutuma ühtsemaks. Kodurahuga on võimalik keerulisi aegu lihtsamini üle elada.“ Karu meelest võiksime läbi mõelda ja kokku leppida, mida me õigupoolest tahame: kas majanduskasvu iga hinnaga või seda, et Eesti oleks maa, kus kõik sooviksid elada, töötada ning siia tulla. Soomesse ja Rootsi ju tahetakse minna, kuigi seal pole kliima meie omast suurt parem. Teed nende eesmärkide saavutamiseks on arusaadavasti erinevad.

Karu tahab loota, et poliitikutel jätkub julgust ja mõistust teha seda, mis on õige ja Eestile vajalik, mitte ainult seda, mis valimistel hääli toob. „Rohkem riigimehelikkust on vaja,“ sõnab ta. „Loodan väga, et poliitikasse tuleb tagasi missioonitundega poliitikuid, kes üksnes häältesaagi pärast ei värise.“

Maksud, maksud, maksud

Ettevõtja Olari Taal loodab, et juba uue aasta esimestel kuudel teeb parlament valitsusele ülesandeks välja töötada riigireformi aluste seadus ja sellega saadakse hakkama aasta lõpuks. „Teiseks loodan, et kohe paneb valitsus tööle Eesti Panga spetsialistide ja Tartu Ülikooli teadlaste maksundustöörühma eesmärgiga töötada välja vähemalt kolm soovituslikku varianti maksunduse ümberkorraldamiseks. See ehk aitaks ära hoida olukorra jätkumise, kus entusiastlikud profaanid pakuvad välja maksulahendusi, mida huvigrupid puusalt sõelapõhjaks tulistavad.“

Maksud on südame peal ka Prisma juhil Janne Lihavainenil. „Ettevõtja seisukohast on kõige olulisem stabiilsus,“ teatab ta. „Samas loodan väga, et pisutki paremaks muutub Eesti tööjõuolukord, mis praegu on üks olulisemaid ettevõtlust takistavaid tegureid.“ Telia ärikliendiüksuse juht Tarmo Kärsna tähelepanu keskmes on alanud aastal samuti maksud. „Kas me keskendume sisemisele ressursside ümberjagamisele või mõtleme avatult uute maksutulude tekitamisele,“ kaardistab ta maksude mõju. „Kuidas toetame meie IT ja e-riigi kuvandit läbi maksu- ja tööjõupoliitika, muutudes kõrget lisandväärtust loovaks riigiks.“

Väärtustagem ettevõtjat

Krimelte juht Jaan Puusaag soovib, et 2017 oleks vabam igasugustest isolatsioonidest ja sanktsioonidest. „Loomulikult mitte oma väärtuste ja põhimõtete hinnaga,“ täpsustab ta. „Ehk oskab Trump leida tee, kuidas lasta Putinil oma näo ja väärikusega sellest puntrast väljuda. Kui see ei toimuks teiste arvelt, oleks suur kergendus. Paraku tuleb olla skeptiline ja tõenäoliselt konfrontatsioon jätkub. Sellest lähtuvalt peab olema ülemises sahtlis plaan B ja alumises ka C.“

Alexela Oili juht Ain Kuusik ootab aastalt ametnike omavoli ja võimu vähenemist ehk siis riigiaparaadi kahanemist. „Ootan ka lõputute reglementide kehtestamise ja ametniku seaduste vaba tõlgendamise järsku piiramist,“ räägib ta. „Eesti ühiskond peab mõistma, kelle käest ja tänu millistele tegevustele tekivad ja laekuvad maksud Eesti riigieelarvesse. Maksutulu loojaid ehk ettevõtjaid peab tunnustama ja neist hoolima. Eesti käib paraku seni vastuvoolu, piirates ettevõtlust ja seades barjääre menetluste venitamise ning arusaamatute tõlgendamiste läbi.“

Kuusik hoiatab, et hoolimatu suhtumise tulemusena eelistavad noored ettevõtjaks hakkamisele palgatööd. Lugupidav suhtumine ettevõtjasse võiks aga viia ettevõtlusaktiivsuse suurenemiseni. Sama meelt on Selveri juhataja Kristi Lomp: „Ootan, et riik mõistaks tugeva ettevõtluse väärtust, ning arvestaks, milline mõju on otsustel riigi majandusele tervikuna.“

Eesti istub ees

Kaja Kallas, europarlamendi saadik, Reformierakond

2017.aasta toob meile Euroopa Liidu eesistumise. Eesti suhtes on eesistumisega seoses suured ootused. Seda nii selles, et suudame erinevate seadusandlike algatuste (lõpuni) vedajad olla, kui ka selles, milliseid digiimesid ja eeskuju suudame teistele näidata.

Suuremas pildis kavatsen jälgida tehnoloogilisi arenguid eriti tehisintellekti ja digivaldkonnas just selles võtmes, milliseid võimalusi ja väljakutseid uued tehnoloogiad meile pakuvad ja kuidas nendega toime tulla.

Poliitikas on mitmes Euroopa olulises riigis tulemas valimised – Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, kus on võimalik võimuvahetus ja äärmuslaste suurem toetus. See kõik lisab maailmas üldiselt valitsevale ebakindlusele seda veelgi juurde. Eestis tasub silma peal hoida kohalikel valimistel ja eelkõige Tallinna valimistel, sest esimest korda üle pika aja võib siin tulla muutus.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas