Äripäev • 10 jaanuar 2017

Euroopa liidrid saatsid Trumpile hoiatava kirja

Trumpile kirjasaatnute seas on ka Toomas Hendrik Ilves ja Rootsi endine pea- ja välisminister Carl Bildt.  Foto: Reuters/Scanpix

USA liitlasi teeb rahutuks ähvardav koostöö USAd juhtima hakkava Donald Trumpi ja Venemaa presidendi Vladimir Putini vahel ning nad paluvad Trumpil järele mõelda, selgub Euroopa liidrite saadetud kirjast, millele on allkirja andnud ka Toomas Hendrik Ilves.

„Putin ei taotle Ameerika suurust. Teie liitlastena meie teeme seda,“ kirjutasid 17 endist ja praegust Kesk- ja Ida-Euroopa juhti Trumpile, viidates tema kampaania hüüdlausele „Teeme Ameerika taas suureks!“ (Make America great again!). Washington Posti valduses olevas kirjas pöörduvad allakirjutanud USA uue administratsiooni ja kongressi poole, et nad jääksid kindlaks ühiste eesmärkide - rahu, Atlandi ülese tugevuse ja vabaduse - kaitsmisel.

Kirjale pani allkirja ametisolev Bulgaaria president Rosen Plevneliev ning mitu endist riigipead ja välisministrit, nende seas Eesti ekspresident Toomas Hendrik Ilves, Läti ekspresident Vaira Vīķe-Freiberga ning Rootsi endine peaminister ja välisminister Carl Bildt.

Euroopa liidrid kirjutasid, et tervitavad Trumpi valituks saamist ja ootavad koostööd uue administratsiooniga, et veelgi tugevdada Atlandi ülest liitu. Samas hoiatavad nad, et kui Trump otsustab valida teise tee ja ühendada jõud Putiniga, siis sellel on rasked negatiivsed tagajärjed nii Euroopale kui ka Ameerika Ühendriikidele.

Esiteks ei tohiks Trumpi administratsioon liidrite hinnangul vähendada Venemaa-vastaseid sanktsioone või vaikimisi aktsepteerida Krimmi annekteerimist. Selline teguviis mitte ainult ei vähenda Ukraina ameerikameelsete jõudude eneseusku, vaid muudaks piirkonna majanduse ebastabiilseks ja annaks jõudu äärmuslikele läänevastastele. Suur tehing Putiniga heidaks Ukraina üle parda ja sel oleks tõsised tagajärjed Ameerika staatusele Euroopas laiemalt, kirjutasid Euroopa juhid.

Kirjas väidetakse, et Putin ei saa olla lääne liitlane ja Venemaa poliitika on muutnud Euroopa kõigi jaoks ohtlikumaks. Isegi kui Trump teeb Putiniga mingisuguse diili, jätkab Venemaa tõenäoliselt Euroopa demokraatiate õõnestamist erinevate alatute tegevustega nagu küberrünnakud, surve energeetikale ja majandusele, luuretegevus, psühholoogiline sõda, valeinfo levitamine ja altkäemaks.

Juhtide pöördumine Trumpi poole sarnaneb avatud kirjale, mille sai USA praegune president Barack Obama Kesk- ja Ida-Euroopa liidritelt 2009. aastal. Siis hoiatasid eurooplased värsket presidenti, et kui Obama üritab USA suhteid Venemaaga ümber häälestada, kaotavad Euroopa riigid usu USAsse ja Atlandi ülene koostöö võib nõrgeneda.

Obama juhtimise ajal on paljudes Euroopa riikides kerkinud esile paremäärmuslikud ja venemeelsed poliitilised jõud. Samuti on kasvanud Venemaa aktiivsus Euroopas.

Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskuse asepresident Peter Doran leidis, et keskeurooplastel oli õigus, kui nad hoiatasid Obama administratsiooni riskide eest, mida toob suhtlus Venemaaga. Nüüd hoiatavad eurooplased uut Ameerika Ühendriikide presidenti, et ta ei kordaks oma eelkäija viga.

Washington Post kirjutab, et eurooplaste mure on põhjendatud, sest paistab, et Trump tahab ühendada Venemaaga jõud terrorismivastases võitluses Süürias. Samuti on Trump teinud maha NATOt, eiranud Krimmi küsimust ja kiitnud Putinit. Kuid säilib veel lootus, et Trumpi administratsiooni jõuab rahulikumaid päid, kes aitavad kaitsta Atlandi ülest suhet ja seista liitlaste kõrval.

Hetkel kuum