Väikeõlletootjad sõlmisid riigiga pooliku diili

Meil tuleb otsustamise hetk kätte kahe-kolme aasta pärast, ütles Lehe Pruulikoja juht ja omanik Gristel Tali, viidates 6000-hektoliitrise tootmismahu ületamise kohta.  Foto: Andras Kralla
Merit Pärnpuu • 26 jaanuar 2017

Ehkki väikeõlletootjatele mõeldud aktsiisisoodustuse määra kahekordistati, on see endiselt mitu korda väiksem kui Soome või Läti analoog ning seab sellega väikepruulikodade arengule piiri, märkis Põhjala pruulikoja juht Enn Parel.

Alates 1. jaanuarist võivad väikeõlletootjad oma tootmismahtu kahekordistada, ilma et peaksid hakkama suurtootjatega tasuma võrdset aktsiisimäära. Senise 3000 hektoliitri asemel kohaldatakse soodusmäära (50% õlle aktsiisimäärast) kuni 6000hektoliitrise tootmismahu korral.

Alates 1. jaanuarist loetakse aktsiisisoodustuse saajateks need väikeõlletootjad, kelle tootmismaht ulatub kalendriaastas kuni 600 000 liitrini, enne oli lubatud määr 300 000 liitrit. Võrdluseks: kaks suurimat tootjat Saku ja A. Le Coq toodavad 100 miljonit liitrit aastas, Viru Õlu 7 miljoni liitri kandis ning ainsa väiketootjana ületas eelmisel aastal aktsiisisoodustuse piiri Põhjala pruulikoda, kes oli 400 000 liitriga neljas n-ö suurtootja Eestis.

Väiketootjate endi arvates on aktsiisisoodustuse määra tõstmine küll samm õiges suunas, kuid jäänud pidama poolel teel. „600 000 liitrit tootvat väiketootjat ei ole mõistlik kohelda samade maksumääradega, mida maksavad 50 miljonit liitrit tootvad rahvusvahelised suurkorporatsioonid. Eestis võib küll kolme minutiga ühemeheettevõtte luua, aga toetused ettevõtluse kasvatamiseks rahvusvaheliselt elujõuliseks on minimaalsed,“ kommenteeris Lehe Pruulikoja juht ja omanik Gristel Tali seadusemuudatust.

Eesti Väikepruulijate Liidu eesmärk on tõsta aktsiisisoodustuse piir Läti eeskujul 5 miljoni liitrini aastas.  Foto: Miguel Alvarez

Eesti võrreldes naabritega kehvas seisus

ELi seadusandlus lubab aktsiisisoodustust anda kuni 20 miljoni liitrise aastatoodanguga pruulikojale ning sellist maksumäära kasutatakse praegu 12 liikmesriigis. Kui võrdleme end naabritega, siis väikepruulikodade olukord on seal palju parem kui Eestis. Näiteks Soomes kehtib soodustus kuni 10 miljoni liitrise aastatoodanguni, kuid on negatiivselt progresseeruv: kuni 500 000-liitrise toodanguga pruulikoja soodustus on 50 protsenti, sealt edasi 40 protsenti ja kõige suurematel, kes jäävad alla 10 miljoni piiri, on see 10 protsenti. Lätis kehtib soodustus 50 protsenti esimeselt miljonilt liitrilt pruulikodadele, kes toodavad kuni viis miljonit liitrit aastas.

„Läti mudelit püüdsime ka Eestis tutvustada ja soovitasime selle kehtestada, ent piir jäi paraku 600 000 liitri peale,“ avaldas Parel ning lisas, et kurioossel kombel saab Lätti või Soome eksporditud ja seal turule pandud õlu suuremat soodustust kui kodumaal müüdud.

Pareli sõnul on väikepruulijate liidu eesmärk nihutada väiketootjate aktsiisisoodustuse piiri järk-järgult ülespoole, et käia kaasas tööstusharu arenguga. Lootus on jõuda mõne aastaga Lätiga sarnasele tasemele, kus suurem soodustus on juba pikalt kehtinud ning kaasa toonud väga mitmekesise väiketootjate turu.

Ehkki väiketootjate osakaalu turust ei saa riigiti üks ühele võrrelda, on huvitav vaadata, kui suure osa nad moodustavad õlleturust meil ja mujal.  Foto: Miguel Alvarez

Turuosa aitaks suurendada madalam hind

Väiketootjate osakaal on praegu õlleturust hinnanguliselt 1–2%, mis on kolme tegutsemisaasta kohta väga tubli tulemus. Kuid selleks, et kasvada ja rohkem eksportida, on vaja parandada konkurentsivõimet nii Eesti turul kui ka rahvusvahelistel turgudel.

Konkurentsivõime parandamine ja turuosa kiirem suurendamine eeldab Tali sõnul seda, et väiketootjate hinnatase läheks alla. Selleks tuleb suurendada võimsust ja investeerida suuremasse pruulikotta. Arvestades aga seda, et viimase kahe aasta jooksul on neli korda muudetud pikaaegseid aktsiisilubadusi, on väga raske näha, et investoritel oleks huvi teha suuremaid investeeringuid. Ootame valitsuselt eelkõige stabiilse majanduskeskkonna loomist ja eksportivate ettevõtete toetamist, avaldas Tali.

Ka väikepruulijate liidu hinnangul on riigi ülesanne toetada väikeettevõtlust ja seda eriti kõrget lisandväärtust loovates majandusharudes. Lisaks kuuluvad väikesed õlletootjad enamasti kodumaisele kapitalile erinevalt muust õlletööstusest, mis kuulub täies ulatuses välismaistele suurkontsernidele. Aktsiisisoodustuse eesmärk ongi õlle väiketootmisega tegelevate ettevõtete konkurentsivõime tõstmine, seda nii Eesti turul kui ka rahvusvahelistel turgudel teiste riikide väikeõlletootjatega võrreldes.

„Väikeõlletootmise kujul on Eestis tekkinud lühikese ajaga uus tööstusharu, mis on olemuslikult sarnane start-up-ettevõtlusega: sektor toodab kõrge lisandväärtusega kaupa, mis eeldab kõrget teadmiste ja oskuste taset, ja tungib jõuliselt välisturgudele ning loob pidevalt uusi töökohti,“ lisas Parel.

Mis krutib hinna lakke?

Käsitööõlle kõrgem hind on tingitud nii erinevast tootmisprotsessist kui ka kasutatavast toorainest ja selle kogusest. Kui suurtootjad keedavad enamasti valmis ühe kange virde, mida erinevate õllede jaoks lahjendatakse, siis väiketootjad toodavad iga õlle algusest peale originaalretsepti järgi (A. Le Coqi juhi Tarmo Noopi kinnitusel toodetakse ka nende tehases iga margitoode eraldi virdest ja koostisega).

Ka ühe liitri õlle tootmiskulud varieeruvad, sest suurtootja keedab õlut 30 000 liitri kaupa, väiketootja aga 1–2000 liitri kaupa. Tunduvalt suurema automatiseerimise tõttu saab suurtootja hoida oma kulud palju väiksemad.

Suurem töömaht kehtib ka kõigi üld- ja tegevuskulude kohta, nagu raamatupidamine, müügitöö, tootmine, sest kui kogused on väikesed, on kulu ühe ühiku valmistoodangu kohta märkimisväärselt suurem.

Pareli sõnul oli Põhjala pruulikoja 2016. aasta tootmismaht ligi 400 000 liitrit ja tööjõukulu ligi 400 000 eurot, mis teeb ühe liitri õlle tööjõukuluks ühe euro. „See on puhas tööjõukulu ainult. Usun, et kui vaatate näiteks mõne Eesti suurtootja aastaaruannet, siis vaatavad sealt vastu hoopis teistsugused suhtarvud,“ märkis Parel.

Võrdluseks võib tuua A. Le Coqi tootmismahu, mis selle juhi Tarmo Noobi sõnul oli 2016. aastal 122 miljonit liitrit, tööjõukulusid nad eraldi ei avalda.

 

Millest õlle hind poeletil koosneb?

Toodud hinnavõrdluse näitel moodustab aktsiis väiketootjatel märkimisväärselt väiksema osa kui suurtootjatel. Kõige rohkem kulub väiketootjatel tegevus- ja finantskuludeks, samuti on nende tootmissisendid palju kallimad kui suurtootjatel.

Käsitööõlle peamine väikse turuosa põhjus on kõrge hind, mis on masstoodangu liitrihinnast 4–5 korda kõrgem. Hinnataseme langedes võib eeldada, et väikepruulikodade toodang moodustab Eestis 5–7 aasta perspektiivis kuni 5% turust, mis mahuliselt on umbes 7 miljonit liitrit.

Praegu on väiketootjate tootmismaht hinnanguliselt 1–1,5 miljonit liitrit (millest kõike ei müüda Eesti turul) ja moodustab turust 1–2%. Praegu kehtestatud soodustuse piirmäär 600 000 liitrit kalendriaasta kohta on orienteeruvalt 0,30% suurtootjate mahust.

Järgneva aasta jooksul tõstetakse õlleaktsiisi rohkem kui kaks korda. Alates 1.02.2018 jõustuva aktsiisitõusu mõjul kujuneb sama toote hinnaks umbes 18,50 eurot.   Foto: Miguel Alvarez

Aktsiisitõus mõjutab enim suurtootjaid

2017. aasta veebruari ning juulisse on kavandatud alkoholiaktsiisi tõus. Alkoholiaktsiisi määrad tõusevad 2017. ja 2018. aasta 1. veebruarist. Õlle etanoolisisalduse aktsiisimäär ühe mahuprotsendi kohta liitris tõuseb 2017. aasta veebruaris seniselt 8,30 sendilt 9,13 sendile ja juulis 15,52 sendile.

Tali sõnul on raske prognoosida, mil määral aktsiisitõus nende pruulikoja tootmismahtu mõjutab. "Ühest küljest on aktsiisi osa käsitööõlle hinnas suhteliselt väike, teisest küljest on turg üsna hinnatundlik," ütles Tali ja märkis, et pigem mõjub aktsiisitõus kahjulikult.

Noobi hinnangul on 2018. aastal peamine mõju see, et 50% Eesti õlleturust ehk üle 40 miljoni liitri kolib Lätti, mille pealt jäävad riigil saamata nii käibemaks kui ka aktsiis. See mahu ümberkolimine puudutab peamiselt suurtootjaid, väiketootjaid see oluliselt ei mõjuta, lisas Noop.

Saku Õlletehase müügidirektori Jaan Härmsi sõnul annab aktsiisitõusust kõige ilmekama pildi kõige levinum piiriülese kaubanduse müügiartikkel 24 × 0,33 l õllekohver.

Kui kehtiva aktsiisimäära juures moodustab õllekohvri hinnast aktsiis koos käibemaksuga 4 eurot ja 10 senti, siis alates 2018. veebruarist juba mõni sent üle 9 euro. Võrdluseks on tarbijahind Lätis koos kõigi hinnakomponentidega alla 9 euro, märkis Härms. 

Erinevad seisukohad

„Kui uue pruulikojaga läheb nii, nagu planeeritud, hakkame juba 2018. aastal tootma üle 600 000 liitri,“ ütles Parel, avaldades sealjuures lootust, et seadusandlus peab turu arenguga sammu ning Eestis kehtestatakse samasugune aktsiisisoodustuse mudel nagu Lätis.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Priit Sibul (IRL) aga leiab, et kuna enamiku väiketootjate tootmismaht lähitulevikus uue piirmäärani ei ulatu, ei ole mingit põhjust hakata muutma seadust, mis pole kehtinud veel kolme nädalatki. „Ma ei arva, et õlletootmisse ja -tarbimisse peaks suhtuma paaniliselt nagu Mihhail Gorbatšov või Jevgeni Ossinovski,“ sõnas Sibul ja lisas, et väikeõlletootmine on majandussektor nagu iga teine ja peab saama areneda. Küll aga ei näe ta, et õlletootmises oleks praegu turutõrkeid, probleeme ekspordiga või muid tegureid, mis nõuaksid ettevõtlustoetuse suurendamist või uute meetmete väljatöötamist.

Reformierakonna staažikas liige Jürgen Ligi suhtub väiketootjate ambitsiooni väga osavõtlikult ning peab tingimata vajalikuks kehtestatud soodustusmäär uuesti üle vaadata, kui turg selleks märku annab. Praegu oli Ligi sõnul kõige otstarbekam tõsta see 600 000 liitrini. „Mina ei ütle, et õige tõstmine on vaid teatud liitriteni, kasutaks siis seda Soome mudelit, kus järk-järgult mahu suurenemisega lisandub ka aktsiisimäär ning ettevõttel on motivatsioon kasvada,“ ütles Ligi ja lisas, et kõik variandid on laual ja praegu on ettevõtetel võimalus oma tootmist laiendada. Kui maht tõuseb nii suure kiirusega, siis sellest tingituna peame ka uut mudelit hakkama mõtlema, sest üks hetk ongi need väikeõlletootjad suurõlletootjad.

Lehe pruulikoja juhi Gristel Tali sõnul neid 600 000 liitri piir veel järgmine aasta ei mõjuta, kuid kahe-kolme aasta vaates tuleb otsustamise hetk kätte. „Plaan on jätkata kasvamist nii Eestis kui ka välisturgudel. Tegemist on väga kiirelt muutuva valdkonnaga, seega on raske öelda, kus me täpselt viie aasta pärast oleme. Teame vaid, et teeme ka viie aasta pärast väga head õlut, mis on omanäoline ja rõõmustab õllesõpra,“ ütles Tali optimistlikult.

Suuruselt kolmanda väiketootja Õllenaut OÜ juhatuse liikme Urmas Rootsi prognoosi järgi jõuavad nemad nimetatud piirini aastal 2020, kuid lähiajal võiks kehtestatud tootmismäär tema sõnul oluliseks saada käsitööõllemeistrile Tanker, Pühaste pruulikojale ja Soome väikeõlletootjale Sori Brewing.

Pareli sõnul on lähiaastatel ette näha nii väiketootjate väljamüügihindade langust kui ka turu märkimisväärset kasvu. Hinnalangus saavutatakse tootmismahu suurenemisest tingitud mastaabiefekti abil, mistõttu on väiketootjate jaoks oluline mahtu juurde saada müügist eksporditurgudel.

Enda toodetud õlut turustatakse kaubamägi Põhjala all.

Asutatud 22.12.2011

Tegevjuhtkond: Enn Parel, Tiit Paananen, Gren Noormets, Peeter Keek

Töötajaid 7

Mullune käive 1,2 miljonit eurot, kasum 32 000 eurot

Mullune tootmismaht ligi 400 000 eurot, Põhjala ületas ainsana Eesti väiketootjatest 300 000 liitri piiri.

Põhilised eksporditurud: Soome, Holland, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Hispaania, Venemaa, Läti, Itaalia, Taani, USA, Poola, Norra, Belgia, Šveits. Läbirääkimised on pooleli distribuutoritega Tšehhis, Austrias ja USAs.

Põhjala on väiketootjatest eksporti kõige jõulisemalt kasvatanud. Nende müük eksporditurgudel moodustas 2016. aastal esimest korda üle 60% kogu omatoodangu müügist. Ehkki nõudlus püsib Eestis kõrge, jääb neil konkurentsi märgatava tihenemise tõttu Eesti turu kasv eksporditurgude omast väiksemaks.

.

Hetkel kuum