Sirje Rank • 19 veebruar 2017

Rootsi valmis pangamaksu plaani muutma

Rootsi rahandusminister Magdalena Andersson  Foto: Scanpix/Reuters

Rootsi valitsusel oli plaan kehtestada 15protsendine pangamaks, mida oleks arvutatud pangatöötajate palgafondilt, kuid väga kriitiline tagasiside sunnib valitsust seda plaani muutma.

Lõppeval nädalal tunnistas Rootsi rahandusminister Magdalena Andersson, et maksu mõju on ootamatult lai, nii on selle algne eesmärk küsimärgi all.

„Kui see mõju on nii lai, siis on kaheldav, kas see täidab oma eesmärgi,“ ütles Andersson intervjuus agentuurile TT.

Algne eesmärk oli ära kaotada finantssektori n-ö põhjendamatu eelis, et finantsteenused on käibemaksust vabad. Põhjalikum uuring tõi aga välja, et pihta võivad saada Rootsis üle 300 000 ettevõtte ning soovimatu kõrvalmõjuna võib alata sektori töökohtade kolimine riigist välja. Balti riikidesse, nagu hoiatas SEB eelmiseaasta 3. kvartali aruandes.

„Me läksime valimistele pangamaksu lubadusega, see siin on midagi muud,“ ütles Andersson TT-le.

Ministri sõnul kavatseb valitsus nüüd laekunud tagasiside ja kriitika läbi analüüsida. Rootsi finantsturgude minister Per Bolund on juba jõudnud meedias öelda, et valitsus tuleb välja uue ettepanekuga. Ideest loobumise plaani – pangad maksustada – ei ole. Idee poolt räägivad pankade suured kasumid.

„Me tahame, et moel või teisel pangad rohkem panustaksid,“ ütles Andersson.

Hiljuti Rootsi parlamendis toimunud debatis ütles ta, et seda maksu ei pea tingimata koguma palkadelt. On ka teisi alternatiive. Eesmärk on olnud maks sisse viia enne 2018. aasta valimisi. Maksust loodetud summa on hinnatud vahemikku 3,7–7 miljardit Rootsi krooni.

Massiivne kriitika

Valitsuse idee on Rootsis pälvinud väga ulatuslikku vastuseisu ja seda mitte ainult pankadelt. Kriitilist tagasisidet on valitsus saanud alates väikestest automüüjatest suurte tööstusettevõteteni nagu Atlas Copco ja SKF.

Maksu vastu sellisel moel on teiste seas nii Rootsi maksuamet, finantsjärelevalve, konkurentsiamet kui ka riigivõla amet. Maksu väheste toetajate seas on ametiühingute keskorganisatsioon LO.

Rootsi maksuamet hoiatas, et selline maks oleks liiga komplitseeritud, aeganõudev ja koormav nii neile, kes peavad seda maksu maksma, kui maksuametile endale. Amet osutab, et maksust võivad pihta saada üle 300 000 ettevõtte, mitte ainult 10 700 finantssektori ettevõtet. Siia alla liigituksid kõik, kes mingeid finantsteenuseid osutavad – e-kauplustest kodumasinate müüjateni.

Rootsi riigivõla amet hoiatas, et palgale kehtestatud maksul on majanduses teistmoodi mõjud kui käibemaksul. Amet pelgab, et maks võib tuua finantsteenuste osutamisel töökohtade vähenemise. Kasvanud kulud suurendaksid motivatsiooni tootmine välismaale viia ja kahjustavad pankade konkurentsivõimet.  

Rootsi keskpank toetab pangamaksu ideed suurema maksuneutraalsuse saavutamiseks, kuid hoiatab samuti, et firmad võivad töökohad riigist välja kolida, mis raskendab omakorda finantsjärelevalve tööd. Samuti näeb keskpank riski, et finantssektoris kiireneks digitaliseerimine, mis suurendaks sektori haavatavust küberrünnakutele.

Konkurentsiameti hinnangul kahjustaks maks Rootsi finantssektori rahvusvahelist konkurentsivõimet. Samuti hoiatatakse, et maks moonutab konkurentsi suurte ja väikeste ettevõtete vahel, kuna kasvanud halduskulud mõjutavad väikeettevõtteid rängemalt.

Ka kõik opositsiooniparteid Rootsi parlamendis on maksu vastu.

Hetkel kuum