• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 2250,84%40 487,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,15
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 2250,84%40 487,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,15
  • 02.03.17, 07:33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Palgakasv sai hoo sisse

Keskmine brutokuupalk oli 2016. aastal 1146 eurot, 2015. aastaga võrreldes tõusis brutokuupalk 7,6%, teatas statistikaamet. Aasta keskmine brutokuupalk kasvas kõikidel tegevusaladel. Kõrgeim oli brutokuupalk IV kvartalis.
Keskmise brutokuupalga kasv kiirenes möödunud aastal
  • Keskmise brutokuupalga kasv kiirenes möödunud aastal
  • Foto: PantherMedia/Scanpix
Kui 2014. ja 2015. aastal püsis brutokuupalga aastakasv 6% piires, siis 2016. aastal kasv kiirenes. Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis 2015. aastaga võrreldes tarbijahindade stabiilsuse tõttu peaaegu sama palju kui keskmine brutokuupalk – 7,5%.
Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2016. aastal võrreldes varasema aastaga palgatöötaja kohta 20,4%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,4 protsendipunkti võrra.
Keskmine brutokuupalk oli 2016. aastal jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses. Kõige kiirem oli brutokuupalga aastakasv haldus- ja abitegevuses (16,4%) ning kinnisvaraalases tegevuses (14,3%). Keskmisest kiirem palgakasv oli ka põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis (11,7%), info ja side tegevusalal (10,2%), majutuses ja toitlustuses (9,5%), tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (9,0%) ning hariduses (7,7%).

Artikkel jätkub pärast reklaami

Brutokuupalga aastakasv oli kõige kiirem Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (8,9%) ja kõige aeglasem riigile kuuluvates asutustes (5,2%).
Maakonniti oli 2016. aastal keskmine brutokuupalk jätkuvalt kõrgeim Harju (1271 eurot) ja Tartu (1149 eurot) maakonnas ning madalaim Põlva (864 eurot), Saare (880 eurot) ja Jõgeva (884 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Lääne ja Tartu maakonnas ning aeglaseim Hiiu ja Võru maakonnas.
Palgastatistika uuringu alusel oli 2016. aastal täistööajale taandatud töötajate arv 1,2% väiksem kui aasta varem. Täistööajale taandatud töötajate arv vähenes 2015. aastaga võrreldes kõige rohkem muudes teenindavates tegevustes, kinnisvaraalases tegevuses ja mäetööstuses. Valdkonnad, kus 2016. aasta jooksul on toimunud töötajate arvu kasv, on finants- ja kindlustustegevus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning info ja side.
Keskmine brutotunnipalk oli 2016. aastal 6,90 eurot ja 2015. aastaga võrreldes tõusis tunnipalk 6,0%.
2016. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1548 eurot ja tunnis 10,28 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2015. aastaga võrreldes 7,7%.
2016. aasta IV kvartal
Kõige kõrgem oli keskmine brutokuupalk IV kvartalis – 1182 eurot, mis kasvas 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes 7,0%, jäädes samale tasemele eelmise kvartali aastakasvuga. Keskmine brutokuupalk oli oktoobris 1140 eurot, novembris 1158 eurot ja detsembris 1248 eurot. Keskmine brutotunnipalk oli 2016. aasta IV kvartalis 7,08 eurot ja see tõusis varasema aasta IV kvartaliga võrreldes 6,1%.
Keskmine brutokuupalk oli 2016. aasta IV kvartalis samuti kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses. Võrreldes 2015. aasta IV kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõigil tegevusaladel. Kõige enam tõusis brutokuupalk IV kvartalis haldus- ja abitegevuses (15,5%), hariduses (9,5%) ning kinnisvaraalases tegevuses (9,3%). Brutokuupalga aastakasv oli IV kvartalis kõige aeglasem kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses ning ehituses.
Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2016. aasta IV kvartalis 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 17%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid IV kvartali keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,5 protsendipunkti võrra. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes 6,4%.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 6 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele