Palgakasv sai hoo sisse
Keskmine brutokuupalk oli 2016. aastal 1146 eurot, 2015. aastaga võrreldes tõusis brutokuupalk 7,6%, teatas statistikaamet. Aasta keskmine brutokuupalk kasvas kõikidel tegevusaladel. Kõrgeim oli brutokuupalk IV kvartalis.
Kui 2014. ja 2015. aastal püsis brutokuupalga aastakasv 6% piires, siis 2016. aastal kasv kiirenes. Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis 2015. aastaga võrreldes tarbijahindade stabiilsuse tõttu peaaegu sama palju kui keskmine brutokuupalk – 7,5%.
Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2016. aastal võrreldes varasema aastaga palgatöötaja kohta 20,4%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,4 protsendipunkti võrra.
Keskmine brutokuupalk oli 2016. aastal jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses. Kõige kiirem oli brutokuupalga aastakasv haldus- ja abitegevuses (16,4%) ning kinnisvaraalases tegevuses (14,3%). Keskmisest kiirem palgakasv oli ka põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis (11,7%), info ja side tegevusalal (10,2%), majutuses ja toitlustuses (9,5%), tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (9,0%) ning hariduses (7,7%).
Brutokuupalga aastakasv oli kõige kiirem Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (8,9%) ja kõige aeglasem riigile kuuluvates asutustes (5,2%).
Maakonniti oli 2016. aastal keskmine brutokuupalk jätkuvalt kõrgeim Harju (1271 eurot) ja Tartu (1149 eurot) maakonnas ning madalaim Põlva (864 eurot), Saare (880 eurot) ja Jõgeva (884 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Lääne ja Tartu maakonnas ning aeglaseim Hiiu ja Võru maakonnas.
Palgastatistika uuringu alusel oli 2016. aastal täistööajale taandatud töötajate arv 1,2% väiksem kui aasta varem. Täistööajale taandatud töötajate arv vähenes 2015. aastaga võrreldes kõige rohkem muudes teenindavates tegevustes, kinnisvaraalases tegevuses ja mäetööstuses. Valdkonnad, kus 2016. aasta jooksul on toimunud töötajate arvu kasv, on finants- ja kindlustustegevus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning info ja side.
Keskmine brutotunnipalk oli 2016. aastal 6,90 eurot ja 2015. aastaga võrreldes tõusis tunnipalk 6,0%.
2016. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1548 eurot ja tunnis 10,28 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2015. aastaga võrreldes 7,7%.
2016. aasta IV kvartal
Kõige kõrgem oli keskmine brutokuupalk IV kvartalis – 1182 eurot, mis kasvas 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes 7,0%, jäädes samale tasemele eelmise kvartali aastakasvuga. Keskmine brutokuupalk oli oktoobris 1140 eurot, novembris 1158 eurot ja detsembris 1248 eurot. Keskmine brutotunnipalk oli 2016. aasta IV kvartalis 7,08 eurot ja see tõusis varasema aasta IV kvartaliga võrreldes 6,1%.
Keskmine brutokuupalk oli 2016. aasta IV kvartalis samuti kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses. Võrreldes 2015. aasta IV kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõigil tegevusaladel. Kõige enam tõusis brutokuupalk IV kvartalis haldus- ja abitegevuses (15,5%), hariduses (9,5%) ning kinnisvaraalases tegevuses (9,3%). Brutokuupalga aastakasv oli IV kvartalis kõige aeglasem kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses ning ehituses.
Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2016. aasta IV kvartalis 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 17%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid IV kvartali keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,5 protsendipunkti võrra. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes 6,4%.