Äripäev • 24. märts 2017 kell 13:00

Riik teenis ja kulutas eelmise aastaga võrreldes vähem

Rahandusminister Sven Sester sügisel riigieelarve hääletusel riigikogus.  Foto: Andras Kralla

Rahandusministeeriumi andmetel olid riigi tulud jaanuaris 739,8 miljonit eurot ehk 55,4 miljonit eurot väiksemad kui aasta tagasi. Kuludeks suunati 635,9 miljonit eurot ehk 9,8 miljonit eurot vähem kui mullu jaanuaris.

Kogutudmaksutulud koos edasiantavate maksudega moodustasid jaanuaris ligikaudu 96 protsenti kõikidest laekunud riigi tuludest. Maksu- ja tolliamet kogus jaanuaris maksudena 709,6 miljonit eurot, mis on 5 miljonit eurot ehk 0,7 protsenti vähem kui mullu samal ajal. Detsembris vähenenud riigi ja erasektori jaotatud kasumite kahanemise tõttu vähenes juriidilise isiku tulumaksu summa.

Maksutuludest suurimate tululiikidena tasuti sotsiaalmaksu 211 miljonit eurot ja käibemaksu 151,1 miljonit eurot. Edasiantavate maksude summa oli kokku 114,4 miljonit eurot, mida on 8,7 miljonit eurot ehk 8,3 protsenti rohkem kui möödunud aasta jaanuaris.

Mittemaksulisi tulusid sai riik jaanuaris 30,2 miljonit eurot, millest kaupu ja teenuseid müüdi 14,8 miljoni euro ulatuses, Euroopa Liidu ja teisi toetusi laekus 8 miljonit eurot ning muid tulusid fikseeriti 7,5 miljoni euro ulatuses.

Vähenesid tööjõukulud, kasvasid majandamiskulud

Kuludeks kasutati jaanuaris 635,9 miljoniteurot ehk 1,5 protsenti vähem kui mullu. Vähenesid antud toetused, finantskulud ja muud kulud. Seevastu tööjõu- ja majandamiskulud ning investeeringud kasvasid.

Tööjõu- ja majandamiskulude maht jaanuaris oli möödunud aasta kuludest 12,1 miljoni euro võrra suurem majandamiskulude kasvu tõttu. Tööjõukulud vähenesid 5,5 miljoni euro võrra. Samal ajal majandamiskulude maht kasvas 17,5 miljonit eurot seoses suuremahulise erivarustuse soetusega.

Investeeringute maht kasvas järsult

Investeeringuteks suunati jaanuaris 19,1 miljonit eurot, sh riigiasutused investeerisid ise 7,2 miljonit eurot ja investeeringutoetusi anti 12 miljoni euro ulatuses. Investeeringute kogumaht suurenes eelmise aasta jaanuariga võrreldes 42,8 protsenti.

Välistoetustesttehti jaanuaris tegevusi 7,6 miljoni euro eest. Aasta alguses on kõige kiiremini tegevustega alustanud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning maaeluministeerium. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on 2014.–2020. aasta perioodi tegevuste elluviimise ja vahendite kasutusega jõudnud ka teiste ministeeriumitega võrreldes kaugemale.

Kogu käimasoleval, 2014.–2020. aasta finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid ning lisaks saab taotleda vahendeid eri programmidest ja fondidest, millest varasemaga sarnase taotlemisedukuse korral võivad Eesti taotlejad saada projektide elluviimiseks hinnanguliselt ligi kahe miljardi euro ulatuses vahendeid.

Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas jaanuari lõpu seisuga 1,3 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 873,6 miljonit ning stabiliseerimisreservis 405,6 miljonit eurot. Võrreldes 2016. aasta jaanuari lõpu seisuga vähenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 6,8 miljoni euro võrra ehk 0,5 protsenti. Omandireformi reservfondi vahendid kasvasid aastaga 4,4 miljonit eurot, ulatudes 20,7 miljoni euroni.

Jaanuari lõpuks oli valitsussektori nominaalne eelarve ülejääk 0,38 protsenti SKPst ehk 83,8 miljonit eurot. Keskvalitsuse eelarve oli 76,1 miljoni euroga ülejäägis ja kohalike omavalitsuste koondeelarve ülejääk ulatus 17,6 miljoni euroni. Sotsiaalkindlustusfondide eelarve seevastu oli jaanuari lõpus puudujäägis 9,9 miljoni euroga.

 

Alates 2017. aastast on riigieelarve koostatud tekkepõhise metoodika alusel, samas kõikidel eelnevatel aastatel oli riigieelarve kassapõhine. Eelnevast tulenevalt võib kuises võrdluses eelmise perioodiga esineda suuri erinevusi eelkõige aasta alguses. 2017. aasta eelarve koostamisel võeti arvesse kahe metoodika vahelisi erinevusi ja kõik teadaolevad kohandused kajastuvad kinnitatud riigieelarve seaduses.

Tekkepõhise eelarvestamise metoodika puhul kajastatakse kõik majandustehingud nende toimumise perioodil, sõltumata sellest, millal tehingu eest makstakse või tulu laekub. Maksutulude puhul lähtutakse statistikaameti tekkepõhise arvestamise metoodikast. Selle kohaselt arvestatakse sotsiaalmaksu, käibemaksu ja aktsiiside laekumist ühekuulise nihkega (nt veebruari kassapõhine laekumine on jaanuari tekkepõhine laekumine). Teiste maksude puhul võrdub tekkepõhine laekumine kassapõhisega. Kassapõhise eelarvestamise metoodika puhul kajastatakse kõik kulud sellel perioodil, kui tehingu eest makstakse või tulu laekub.

Hetkel kuum