Fundwise’i asutaja: ka ühisrahastus on risk

Artikkel

- Börsiuudised
- Indrek Mäe
- 30. märts 2017 kell 7:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Fundwise’i asutaja: ka ühisrahastus on risk
Fundwise'i asutaja Henri Laupmaa.Foto: Andras Kralla
Kuigi Helsingis toimunud Põhjamaade suurimal ühisrahastuse konverentsil loetleti selle varaklassi eeliseid näiteks ülehinnatud aktsiate suhtes, rõhutab Fundwise’i asutaja Henri Laupmaa, et ka ühisrahastusse investeerimine võib olla riskantne.
Esimene rahakaasajatele suunatud seminar toimub 11. aprillil.
Asukohaks Bliss.
Kohal Estateguru, Funderbeam, Fundwise, Investly.
Töötubades jagatakse kogemusi sellest, mismoodi saab väga hea kampaania abil vajalik investeering kokku.
Täpsem info ja registreerimine siin ning Facebookis.
„Ma ei arva, et ühisrahastuse riskid on väiksemad,“ kommenteeris Laupmaa konverentsil esinenud Nordea analüütiku Sebastian Wikströmi väidet, et aktsiad on ülehinnatud ning seetõttu tasub investoril eelistada ühisrahastust. „Aktsia puhul saab selle vajadusel kiiresti maha müüa, osaluspõhine investeering materialiseerub tuluna aga võib-olla alles viie aasta pärast,“ viitas ta varaklassi ebalikviidsusele.
Sellegipoolest ei ole Laupmaa arvates mõistlik ka kogu vaba raha kontol hoida. „Ma ei propageeri seda, et kõik viimsed säästud tuleks kasvama panna, kuid osaliselt võiks oma varasid ikka investeerida,“ arvas ta.
Lisaks soovitas ta hajutada investeeringuid erinevate varaklasside vahel ja ühisrahastuse lõikes. „Risk on igas projektis, tähtis on munad eri korvide vahel jaotada“ nentis ta. Hajutamispõhimõtete väljakujundamisel sõltub Laupmaa hinnangul palju investori riskitaluvusest, ühisrahastuse puhul aga konkreetsest ettevõttest, kuhu raha paigutatakse.
Jaotatud vastutus
Kui olukord peaks kehvaks minema ning investor ühisrahastuskatlas oma raha kaotama, siis selles lasub Laupmaa sõnul vastutus nii investoril kui platvormil. „Igaühel on oma vastutuslõik - investor peab hindama, kas usub projekti, kuhu oma raha paigutab, samas on platvormi ülesanne kontrollida, et andmed on esitatud õigesti ning hindama äriplaani kvaliteeti,“ selgitas Fundwise’i asutaja. „Eks riskianalüüsi detailsus ole platvormiti erinev, kuid selle alusel kujuneb igaühele ajapikku teatav maine.“
Vastutusest pole prii ka riik. „Seadusandja peab pakkuma tegutsemiseks mõistlikku raamistiku - praegu sellega õnneks probleemi ei ole,“ arvas Laupmaa. „Vastuolud võivad tekkida siis, kui kõik Euroopa Liidu riigid teevad oma seadused ning jätavad need omavahel kooskõlastamata.“

Heade ideede rahastamisel võiksid riik ja ühisrahastusplatvormid rohkem koostööd teha, leiab Laupmaa. Ta tõi näiteks Fundwise’i, kes on projekti rahastanud koos Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EAS). „Oli olukord, kus rahakaasaja tegi taotluse nii meile kui EASi – meilt saadu kattis EASi omafinantseeringu ning nii saadi katta ka neid kulusid, mida muidu poleks saanud,“ rääkis Laupmaa. „Samuti võiks ühisrahastusse panustajal olla võimalik kasutada investeerimiskontot – praegu on siin varaklasside vahel ebavõrdsus.“
Rahakaasajale paindlik
Rahakaasaja poolt vaadatuna on ühisrahastus Laupmaa arvates võrreldes pankade pakutavaga paindlikum. „Pangast laenu võtmisega kaasneb väga selge ja piiritletud tähtajaline vastutus, samas Fundwise’i kaudu osalust müües on tegemist vähempiiratuma variandiga,“ selgitas ta. „Sel juhul saab rahakaasaja ikkagi ise otsustada, kas hakkab dividendi maksma, müüb firmat edasi või leiab investorite huvi rahuldamiseks mõne muu viisi.“
Lisaks säilib ühisrahastuse puhul side investoriga ka pärast projekti lõppu. „Meil tõstis raha üks firma, kes sai investorid ning nende toel idee ellu viidud. Siis tekkis aga probleem, et Paypal suleti ning nende ettemakstud raha jäi kinni, investorid aitasid ka selle probleemi lahenemisele kaasa,“ tõi ta näite. „Lühidalt, rahakaasajat toetatakse ka hiljem edasi.“
Kuigi Helsingi konverentsil tõid ühisrahastajad välja, et rahakaasaja kampaania saab õnnestuda vaid aktiivse turunduse korral, ei näe Laupmaa selles probleemi. „Jah, palju sõltub sellest, mis on idee ning millist sõnumit tahetakse edasi anda, kuid kindlasti oleme igale projektile meediasse jõudmisel abiks,“ kinnitas Fundwise’i asutaja. „Näiteks Arro Keraamika, kes meie abil raha kaasas, sai väga hea meediakajastuse ning isegi kampaania sulgudes kriibiti veel meie ust, et tahaks ka investeerida,“ tõi Laupmaa näite heast turunduskampaaniast.
Fundwise’i asutaja rõhutas veel, et ühisrahastusse on lihtsam tulla nendel, kel on olemas juhtinvestor, et vältida nn tühja restorani efekti. „Kui nähakse, et keegi on ees, tulevad ka teised,“ oli ta veendunud. Lisaks peab platvormile pääsejal kindlasti olema vettpidav äriplaan ning õige tegevusfaas. „Meil on näiteks paariaastased firmad, kes on jõudnud rahakaasamise faasi, kõige vanem on 7aastane.“
Spetsialiseeritus süveneb
Laupmaa arvates on ühisrahastus arenev valdkond, mis kasvab veelgi. „Kindlasti tuleb juurde uusi platvorme, kuid need muutuvad kõik rohkem mingi kitsama valdkonna põhiseks,“ märkis ta. „Pole välistatud, et tekib ka keele- ja regioonipõhiseid keskkondi.“
Lisaks on oodata pankade ja ühisrahastuse vahelise koostöö süvenemist. Seda, et mõni pank hakkaks läbi oma platvormi ühisrahastusele juurdepääsu pakkuma, Laupmaa siiski ei usu. „Pigem saab see toimuda platvormide ja pankade vahelises koostöös,“ oli ta veendunud. „See, kui mõni pank hakkaks ise platvormi pakkuma, nagu Nordea Soomes, oleks pigem PR trikk.“
Laupmaa ootab Eestilt spetsiifilise ühisrahastust reguleeriva seaduse vastu võtmist. „Tõenäoliselt juhtub see lähiaastatel, finantsinspektsioon on mõtet lennutanud, aga praegu pole teada, millal seda realiseerima asutakse,“ lõpetas ekspert.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum