USA George Masoni ülikooli professori Garett Jonesi sõnul on Eesti lähenemine kõrgeltarenenud Euroopa riikidele nagu Rootsi ja Saksamaa aeglustunud ning järelejõudmiseks peab Eesti küttima USA tippülikoolide lõpetajaid ning suurendama ühiskonna ebavõrdsust, seisab Mainori pressiteates.
- Eesti peab jõukatele naabritele järele jõudmiseks tegema suuri pingutusi. Foto: PantherMedia/Scanpix
Ettevõtluskõrgkooli Mainor külalislektori Garett Jonesi sõnul jõuab Eesti praeguse majandusmudeli ja arengutempoga statistiliselt oma sotsiaalse heaoluriigi eeskuju, Rootsi näitajatele järele 75-100 aasta pärast.
"Kiireks edasiliikumiseks on valusad, kuid vajalikud sammud. Arenguhüppeks peab riik saama monopoolsete ja kõrge kasumlikkusega rahvusvaheliste ettevõte koduks, nagu Google. Riigi väiksus ei mängigi nii suurt rolli, kui arvatakse, sest Šveits, Island ja Singapur pole suured, kuid on seevastu väga edukad riigid," rääkis Jones.
"Praegu ei saa Eesti rahvusvahelisi suurfirmasid meelitada, sest pole piisavalt inimesi ega teadmisi nende toetamiseks. Selleks on vaja talente sisse tuua - tark immigratsioon toimib kiiremini ja paremini, kui iga hinnaga oma haridussüsteemi arendamine. Näiteks meelitada siia maailma tippülikoolide lõpetajaid, pakkudes TOP 100 kõrgkooli kindlate erialade vilistlastele maksuvabastust," lisas Jones.
Garett Jonesi sõnul loob selline mudel majanduslikult ebavõrdsuselt pigem USA kui Rootsi tüüpi ühiskonna, kuid kasv oleks kiire. "Samuti suureneksid ühiskonnas kultuuripõhised konfliktid. Kui Eesti ei alusta ajude kiire sisseostmisega, siis tuleb leppida mugava keskpärasusega, kus kõik on ühtlaselt võrdlemisi vaesed," rääkis majandusprofessor.
Seotud lood
Poola Keskpank oli kolmandas kvartalis juba teist kvartalit järjest maailma suurim kullaostja ning üldiselt on märgata Ida-Euroopa riikide aktiviseerumist kullaturul, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) avaldatud andmetest.