Töötukassa andmetel saab rahvusvahelistele standarditele vastavat asendussissetulekut Eestis vaid veerand kõigist Eesti töötutest. Ametiühingute keskliidu hinnangul tuleb olukord lahendada, ametlik ettepanek saadeti sotsiaalministeeriumile eelmisel nädalal.

- Ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson Foto: Raul Mee
Ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson ütles, et töötuskindlustushüvitise saamiseks on Eestis liiga palju piiranguid, mis tähendab, et enamik töötegijaist on töötuse vastu kaitsmata. „Meie ettepanek on pöörduda tagasi 2008. aasta kevadel sotsiaalpartnerite vahel sõlmitud kokkuleppe juurde ja laiendada töötuskindlustushüvitise saajate ringi poolte kokkuleppel lahkunutele ja veel mitmele töötajate grupile,“ kommenteeris ta. Samas ei soovita, et töötuskindlustushüvitist peaks saama omal soovil töölepingu üles öelnud isikud, sest see käiks töötukassale üle jõu.
Ametiühingute keskliit saatis eelmisel reedel sotsiaalministeeriumile ettepaneku töötuskindlustuse seaduse muutmiseks. Ettepaneku järgi peab tulevikus olema õigus töötuskindlustushüvitisele ka neil, kelle tööleping on lõppenud poolte kokkuleppel ja töötaja algatusel töötaja terviseseisundi või perekondlike kohustuste täitmise tõttu. Töötuskindlustushüvitise suurus nendele gruppidele võiks ametiühingu hinnangul olla esimesest kuni 360. kalendripäevani 40% töötaja keskmisest töötasust.
Töötukassa andmetel oli 2016. aastal ilma töötuskindlustushüvitiseta ja töötutoetuseta I kvartalis 58%, II kvartalis 64%, III kvartalis 72% ja IV kvartalis 66% töötukassas registreeritud töötutest. Statistikaameti andmetel jätab aga pea veerand töötutest ennast töötukassas üldse registreerimata, mis välistab ka rahalise toetuse saamise.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Pro Kapital Grupp AS asutati 1994. aastal Itaalia ettevõtja Ernesto Preatoni visionaarsel eestvedamisel, nähes võimalusi okupatsioonijärgsel, ent siiski tärkaval Baltikumi turul. Märgates nii Balti riikide kui ka Skandinaavia ja Mandri-Euroopa kultuurilisi ja majanduslikke sarnasusi, kasutas Preatoni ära esmaklassiliste maatükkide soodsat kättesaadavust – strateegiat, mis seisnes suure arendusportfelli omandamisel ning pani ühtlasi vundamendi tänasesse ulatuvale eduloole.