Polina Volkova • 5. juuni 2017 kell 4:00

Monopol surus Eesti põlvili

Foto: Shutterstock

Rahvusvaheline ravimifirma, mida Euroopa Komisjon kahtlustab turul monopoolse seisundi kuritarvitamises, pani sundseisu ka Eesti. Viie vähiravimi hind kasvab 400-1100%.

Lõuna-Aafrika Vabariigi ravimitootja Aspen Pharmacare tõstis kogu Euroopas viie vähivastase ravimi hinda sadade protsentide võrra. Eelmisel nädalal algatas Euroopa Komisjon oma ajaloo esimese uurimise ravimifirma suhtes, mida kahtlustatakse ELi monopolide vastase seaduse rikkumises.

The Timesi andmeil tõusis näiteks Suurbritannias 2013. aastal neist ühe ravimi hind 1100%, aasta hiljem kavandas ettevõte Hispaanias 4000-protsendilist hinnatõusu. 2014. aastal tõusid Itaalias mõne “mitteasendatava ravimi” hinnad 1500%. Oktoobris 2016 mõistis Itaalia konkurentsiamet Aspenile turupositsiooni kuritarvitamise eest trahvi.

Eelmise aasta lõpus oli ka Eesti sunnitud nõustuma ravimitootja ettekirjutatud tingimustega ja sellest aastast on hinnad tõusnud 400-1100%.

Foto: Shutterstock

Hoiatavad häired

Tõsiseim Aspenile esitatud süüdistus see, et ta võis ähvardada riike tarnete peatamisega näiteks Itaalias, Hispaanias, Saksamaal, Kreekas, Prantsusmaal, Belgias.

Tarned katkesid ka Eestis. Ravimiameti teatel tekkisid ravimi Alkeran (kasutatakse kroonilise lümfoleukoosi raviks) tarneraskused eelmise aasta jaanuaris ja septembris.

Seejuures tõusis hüppeliselt hind, millega Aspen müüs ravimit hulgimüüjatele.

Pika hambaga nõus

Eesti nõustus hinnatõusuga, kuigi sotsiaalministeerium jagab Euroopa Komisjoni kahtlustusi selles, et Aspen võib olla rikkunud õiglase hinnakujunduse põhimõtteid. “Nõustume selles küsimuses Euroopa Komisjoni seisukohtadega,” ütles ministeeriumi ravimiosakonna peaspetsialist Katrin Pudersell, lisades, et ministeerium hakkab jälgima uurimise käiku.

Euroopa Komisjon kavatseb välja selgitada, kas Aspen on ülemäära kõrgeid hindu määrates rikkunud Euroopa konkurentsiseadusi. “Kui ravimi hind tõuseb äkki mõnesaja protsendi võrra, tuleb komisjonil pöörata sellele tähelepanu,” selgitas oma seisukohta Euroopa konkurentsivolinik Margrethe Vestager.

Euroopa Komisjoni info kohaselt tootja on mõnes riigis ähvardanud ravimite tarnimise lõpetada, üritades sundida riike sellega uusi hindu aktsepteerima. Kui Eesti ei oleks uute hindadega nõustunud, oleks ravimite tarnimine katkestatud.

Pudersell ei leia, et talle oleks läbirääkimiste ajal surve avaldatud, kuid tunnistab, et see ei muuda olukorda: “Ma ei saa otseselt öelda, et olen survet tundnud. Põhimõtteliselt esineb sarnastel juhtudel muidugi olukord, et tootja teiselt poolt lauda ütleb, et tal ei ole võimalik selle hinnaga enam turustada.”

Mai alguses tunnistas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski Riigikogu saadiku Viktoria Ladõnskaja arupärimisele ravimite kompenseerimise kohta, et Eesti riik on ravimitootjatega peetavates läbirääkimistes nõrgemal positsioonil: “... ütlen, et tihti ei ole riik, vähemasti meie riik, sellistel läbirääkimistel kõige tugevam osapool.”

Ossinovski nimetas ebanormaalseks sellist olukorda, kui riik on ravimifirmadega läbi rääkides sunnitud kirjutama alla punktile, mis keelab hindade avalikustamise. Ta tunnistas, et on selliseid kokkuleppeid ka ise allkirjastanud. “Aga niimoodi see turg täna toimib,” tõdes minister.

Leping Aspeniga on üks nendest, mida minister eespool kirjeldas.

Eesti Vabariigi ja Aspeni vaheline leping kehtib selle aasta lõpuni, mis tähendab, et teoreetiliselt on Eestil võimalik vaidlustada hindu järgmistel läbirääkimistel. Paraku ei ole ministeeriumil seni uusi kaalukaid argumente.

Selle, kas niisugustelt positsioonidelt toimuvate läbirääkimiste puhul on tegemist šantaaži või läbirääkimiste normaalse strateegiaga, selgitab välja Euroopa Komisjon. Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt hõlmab mõiste 'turgu valitseva seisundi kuritarvitamine' lisaks ebaõiglaste ostu- või müügihindade või muude tehingutingimuste otsesele või kaudsele kehtestamisele ka toodangu ja turgude piiramist tarbijate kahjuks.

Eestil ei olnud valikut

Ravimitarnijatega läbirääkimisi pidava sotsiaalministeeriumi ülesanne on tagada kohalikele hulgimüüjatele stabiilsed ja mitte liiga kõrged hinnad. Sellekohased läbirääkimised ei puuduta kõiki ravimeid, vaid üksnes neid, mille hinna kompenseerib haigekassa ja millel puuduvad turul alternatiivid.

Aspeniga peetud läbirääkimistel osalenud Puderselli sõnul teatas firma 2016. aasta aprillis kavatsusest muuta preparaatide Puri-Nethol, Alkeran, Leukeran, Lanvis ka Myleran hindu. Nimetatud ravimeid kasutatakse pahaloomuliste vereloomehaigustega patsientide ravimiseks, neil ei ole ei analooge ega alternatiive.

Läbirääkimised algasid 2016. aasta teisel poolel. Selleks hetkeks oli ministeerium juba teadlik nii Itaalia kohtu süüdimõistvast otsusest kui Euroopa Komisjoni kavandatavast uurimisest, kuid ei saanud hinnaläbirääkimisi edasi lükata: eelmiste kokkulepete kehtivusaeg lõppes aasta lõpus. Uue lepinguta aga ei oleks vähihaigeid olnud enam millegagi ravida.

Pealegi nähtub ministeeriumi käsutuses olevatest andmetest, et kõigis teistes ELi riikides on nende preparaatide hind veelgi kõrgem, mistõttu Eesti poolel ei olnud kaalukaid vastuargumente.

Pärast korduvaid läbirääkimisi ja üksikasjalikke arutelusid ravimikomisjonis, olid ministeeriumi esindajad sunnitud nõustuma 5- kuni 12-kordse hinnatõusuga, sõltuvalt preparaadist. Pudersell rõhutas, et Eesti üritas saavutada tarnijalt kasvõi mingeid järeleandmisi ja firmat õnnestus sundida tegema mööndusi ehk alandama kahe teise, arutlusel olevasse portfooliosse mitte kuuluva ravimi hinda. Samas tunnistas Pudersell, et haigekassa kulutused sellega eriti ei vähenenud. Läbirääkimised toimusid Aspeni Poola esindajaga.

Kuna tarnija nõuab, et lepingu tingimused oleksid konfidentsiaalsed, ei saa ministeerium nimetada hindu, millega ravimid nüüd hulgimüüjateni jõuavad. Ravimite lõpphind kujuneb hulgihinnast, juurdehindlusest ja käibemaksust. Eesti apteekides on need ravimid esialgu saadaval veel vana hinnaga.

Õhkõrn piir läbirääkimiste ja šantaaži vahel

Hinnatõus ei puuduta otseselt Eesti leukeemiahaiget - viiest preparaadist neli on soodustusega ravimite nimekirjas, mille maksumuse hüvitab täies ulatuses riik. Patsiendid ise maksavad ravimi hinnast sõltumata sümboolsed 1,27 eurot. Kogu loos on peamine kannataja haigekassa ehk maksumaksjad.

Viie ravimi kallinemise tõttu kasvavad haigekassa kulutused 50-60 000 eurot aastas. Kuna tegemist on niširavimitega, ei ole teised ravimifirmad nende tootmisest huvitatud. Sellest tulenevalt ei ole ette nähta ei alternatiivseid preparaate ega ka hindade alanemist.

Puderselli sõnul läks ministeerium hindade tõstmise teed, sest vastasel juhul oleks tulnud need ravimid ravikindlustuse süsteemist välja arvata. Patsientidele oleks jäänud endiselt võimalus taotleda erandkorras ravimi hinna hüvitamist, kuid see raskendaks oluliselt nende elu ja, peale selle, laseks hinnad vabaks.

Hetkel kuum