Majandus näitab tõusu märke

Ettevõtlusminister Urve Palo ja Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.  Foto: Andres Haabu
Eliisa Matsalu • 6. juuli 2017 kell 15:15

Kuigi usaldus valitsuse majanduspoliitika vastu on vaat et kriitiliselt madal, on majandus stagnatsioonist väljumas, ilmneb värskest konjunktuuriinstituudi ülevaatest.

Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing tutvustas täna koos ettevõtlusministri Urve Paloga uuringut Eesti majanduskeskkonna hetkeseisust ja järgmise kuue kuu prognoosist. Selgus, et uuringus osalenud ekspertide ja ettevõtjate hinnangute järgi on lootust, et aastaid kestnud seisak on möödumas ja ees ootab uus majandustsükkel.

Kui esimeses kvartalis hinnati samasuguses uuringus majanduskliimat 100 punkti süsteemist pisut üle 30 punktiga, siis seekord tõusis hinnang üle 40 punkti. „Üle pika aja on meie majanduskliima tõusu teinud,“ ütles Josing.

Josing lisas, et 80% vastanutest ütles, et majanduskliima on hea, ülejäänud hindasid seda rahuldavaks. „Seega ei öelnud mitte keegi, et midagi on halvasti,“ ütles Josing. Sama suhtumine oli vastajatel järgmise poole aasta kohta. „Öeldi, et majanduskeskkond kas jääb samaks või paraneb,“ lisas Josing.

Josingu sõnul on majanduskkeskkond lõpuks ometi jõudnud sinna, kus ettevõtjad julgevad investeerida. Ka eratarbimine püsib juba viiendat aastat kõrgel. Positiivne on ka see, et Eesti ekspordi sihtriikidel on hakanud hästi minema, märkis Josing.

Samas märkisid kõik uuringus osalejad, et enim pidurdab majanduskasvu oskustööjõu puudus. Samuti nimetati probleemina innovatsiooni vähesust ja vähest usaldust valitsuse majanduspoliitika vastu. Kui esimene kvartal oli vähene usaldus majanduspoliitika vastu 71 punkti, siis teises kvartalis oli usaldamatus kasvanud 95 punktini.

Reformidega probleemi kallale

Ettevõtlusminister Urve Palo sõnul oli usaldamatuse kasv teise kvartali lõpus oodatav, kuna sinna perioodi jäid ka kõik maksumuudatused, mis ettevõtjatele meeltmööda polnud.

Palo lisas, et oskustööjõu puudus pole ainult Eesti, vaid ka naaberriikide mure. „Võitlus tööjõu pärast süveneb. Võim on töötajate käes. Nad on atraktiivne kaup ja ettevõtetel on oluline osata töötajaid hoida ja võimalusel neile ka head palka maksta,“ rääkis ta.

Palo lisas, et valitsusel on tööjõuprobleemi lahendamiseks töös mitu reformi. Üks suurim neist on vanemahüvitise reform, mis muudab lapsevanematel väikse lapse kõrvalt paindlikumaks ja ka mõistlikumaks soovi korral tööl käia. Samuti on valitsus kokku leppinud pensionireformis, mille järgi hakatakse motiveerima inimesi kauem tööl käima. „Mida kauem tööl käid ja pensioniiga hilisemaks lükkad, seda suurem on ka pension,“ selgitas minister.

Lisaks plaanib valitsus muuta kohustuslikuks vähemalt keskerihariduse. Nimelt on Palo sõnul praegu ainult põhiharidusega pea 30 000 inimest, mis on Eesti kohta liiga suur arv. „Nad pole oskustöölised ega ole tööturul heas konkurentsis,“ ütles Palo.

Palo lisas, et valitsus töötab loomulikult ka selle nimel, et väljastpoolt Eestit saaks spetsialiste juurde tuua. „Kõigepealt tuleb maksimaalselt ära kasutada meie oma ressursid ja siis alles siis tuleks vajadusel spetsialiste juurde tuua,“ lisas ta.

Hetkel kuum