Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Salapärane Signaal sai Küprosel uue omaniku

    Pärast Äripäevas ilmunud lugusid Tallinna liiklushankel kallima pakkumise kiuste võidutsenud offshore-omanikega firmast Signaal vahetusid Küprose registris ettevõtte omanike nimed.

    Kui varem oli Tallinna linna pikaaegse partneri, aastaid kõiki linna liiklusmärke ja valgusfoore hooldanud ASi Signaal TM omanikfirma Luce Invest Ltd registreeritud ühte Küprose pealinnas Nicosias asuvasse kesklinna advokaadibüroosse Kinanis LLC, siis nüüd on Luce Investi aadressiks märgitud rannaäärne Pareklisia turismipiirkonna korter teisel pool saart asuvas Limassoli regioonis.
    Juba mais – vahetult pärast Äripäeva lugude ilmumist – tehtud muudatused said Küprose äriregistris nähtavaks alles 12. augustil.

    See on nüüd küll teema, mida ma Äripäevaga jagada ei tahaks.

    Andres Peets,
    Signaali nõukogu liige
    Esimene päris inimene
    Seni vaatasid Küprose kohalikust äriregistrist Signaali emafirma Luce Invest Limited omanikeks märgitutena vastu vaid järgmised anonüümsed offshore-firmad Zoulian Consultants ja Zoulian Investments ning juhina kohaliku advokaadibüroo esindaja Eleni Kinani, kes varemgi maksuparadiisidesse registreeritud firmade hingekirjades figureerinud.
    Tänavu 15. mail müüsid salapärased Zouliani-nime kandvad firmad oma Luce Investi aktsiad maha ja ettevõtte ainuomanikuks sai Vene kodanikust Küprosel tegutsev advokaat ning äri- ja maksukonsultant Pjotr Brazhnikov, Küprosel tegutsedes inglisepäraselt Petr Brazhnikov.

    Tegeleb liikluskorraldusvahendite ja elektrooniliste liiklusseadmete ehituse-hoolduse ja müügiga ning teekatte märgistustöödega, pikaajaline Tallinna linnavalitsuse partner.

    Juhatuse esimees Andri Tõnstein.

    Nõukogu liikmed Tiit Arro, Andres Peets ja Kristo Sepp.

    Omanik OÜ CG Invest (juh liige Tiit Arro), mis omakorda kuulub Küprosel registreeritud firmale Luce Invest Limited ja see kuulub alates maist Pjotr Brazhnikovile.

    Käive 2016. aastal 5 mln eurot (2015: 3,8 mln eurot) ja kasum 0,6 mln eurot, mis on pea kaks korda rohkem kui aasta varem.

    Ettevõttes on 65 töötajat.

    Vahetult enne omanikuvahetust oli Äripäev kirjutanud Tallinna linnajuhtide teadmatusest oma pikaajalise partneri Signaali omanikest ja tegelikest kasusaajatest ning kahes juhtkirjas avaldanud seisukohad, et avalik sektor ei peaks käsi lööma ettevõttega, mille omanikud pole teada ning et linnavalitsus peaks maksumaksja raha mängu panema ainult koostöös selliste ettevõtetega, mille taust on laitmatu ja omanikering avalikult teada.
    Brazhnikovile kuulub Küprosel omanimeline konsultatsioonifirma Brazhnikov & Partners Ltd. Oma büroo lõi ta 2011. aastal, varem on ta töötanud naftagigandi Lukoili heaks nii Küprosel kui ka Usbekistanis. Luce Investis on nüüd ametis ka sekretär, Brazhnikovi büroos töötav Olga Bolotnikova. Brazhnikov on lisaks Luce Investile kas direktori või sekretäri ametis veel 9 Küprosel registreeritud ettevõttes. Kokku on ta olnud seotud 96 erineva ettevõttega.
    Äripäev pöördus Brazhnikovi büroose temalt kommentaari saamiseks, kuid paraku jäid kõik küsimused ka pärast mitmepäevast ootamist vastusteta. Brazhnikov on andnud viimastel aastatel mõne üksiku intervjuu Vene ajakirjanduses.
    Väldivad vastamist
    Samal ajal on toimunud vahetus ka Signaali enda nõukogus. Alates 17. maist kuulub Signaali nõukogusse Kristo Sepp, kes vahetas välja seal 2015. aastast olnud Mart Mägi. Nõukogus jätkavad Andres Peets ja Signaali otsese omaniku OÜ CG Invest esindaja Tiit Arro.
    Viimast ei õnnestunud Äripäeval mitme päeva jooksul tabada. Arro ei vastanud ühelegi Äripäeva kõnele ega kirjale, kuigi Signaali puudutavate küsimustega soovitas tema poole pöörduda ka praegune Signaali nõukogu liige ja kunagine omanik Andres Peets. Ka kevadel jättis Arro vastamata kõikidele küsimustele Signaali varjatud omanike kohta ja vältis ajakirjandusega suhtlemist.
    Detsembris jõustub aga seadusesäte, millega peavad Eesti ettevõtted oma tegelikud kasusaajad Äriregistris kahe kuu jooksul avalikustama, seda tegemata jättes ähvardab neid kopsakas trahv. Ettevõtetele saadetakse eeltäidetud ankeedid nende firmade teadaolevate tegelike kasusaajate kohta. Kui need erinevad sellest, kes need näiliselt on, peavad firmad ise esitama õiged andmed. Nende õigsuse eest vastutab ettevõtte juhatus.
    Andres Peets: ei soovi seda avalikkusega jagada
    Signaali kunagine omanik ja senine nõukogu liige Andres Peets ei vastanud küsimustele, kes on Küprosel tegutsev Pjotr Brazhnikov ning miks firma omanik vahetus.
    „Oi, mina kahjuks ei oska sellele küsimusele vastata. Seda peab vist ikkagi küsima härra Arro käest. Ma olen poolteist kuud eemal olnud, alles eile saabusin, ma pole üldse asjadega kursis, meil on järgmine koosolek alles septembris,“ lausus Peets.
    Märkuse peale, et omanikuvahetus toimus juba mais ehk hulga rohkem kui poolteist kuud tagasi, ütles Peets, et loomulikult on ta kursis, et omanikuvahetus on toimunud, aga ta ei soovi sellest avalikkuses rääkida.
     
    Praegugi Signaali nõukogus istuv Andres Peets müüs firma 2008. aastal maha ning sellest ajast on see liikunud mööda variomanikke.Foto: Andres Haabu
    Järgneb intervjuu Andres Peetsiga.
    Kas te olite omanikuvahetusest teadlik?
    Jutud on käinud küll, aga aktsioonidest pole ma olnud küll teadlik. Ma olen olnud poolteist kuud täiesti eemal kõikidest nendest asjadest.
    Omanikuvahetus toimus mais, see on palju rohkem kui poolteist kuud tagasi.
    Nii... ma ikka soovitan veel härra Arrole helistada.
    Miks omanikuvahetus vajalik oli? Omaniku vahetumine oli ju teada varem kui pooleteise kuu eest.
    Jah, aga see on nüüd küll teema, mida ma Äripäevaga jagada ei tahaks. Muidugi olime teadlikud, ikka-ikka. Aga sellest me räägime oma ringis.
    Aga miks te seda varjate?
    Me ei varja seda, meil puudub soov seda avalikkusega jagada. Praegu on selline otsus. Te olete ju teadlik sellest seadusest, mis üsna pea jõustub, kus lõplik kasusaaja tuleb avalikuks tuua, nii et me seda teeme. Me oleme sellega kursis. Aga hetkel meil see soov lihtsalt puudub.
    Kelle te siis kasusaajana avalikustate? Kas Pjotr Brazhnikovi?
    Siis me toome avalikuks selle, kes on lõplik kasusaaja. Nii, nagu seadus seda ette näeb.
    Kas tema siis pole lõplik kasusaaja?
    Kallis ajakirjanik, ma veelkord ütlen, kui see seadus jõustub, siis vastavalt seadusele me ka käitume ja teeme avalikuks oma lõpliku kasusaaja. Praegu  meil selleks soov ja tungiv vajadus puudub. Kena päeva jätku!
  • Hetkel kuum
Tarmo Virki: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
USA riigivõlakirjade tootlus tõusis viie kuu kõrgeimale tasemele
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
FT: Venemaal miljardeid teeniv Austria pank reklaamis laienemisplaane
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.