Sisuliselt võtab rahandusministeeriumi plaan sihiks muuta FIEde maksukeskkond sarnasemaks äriühingutega. Samas saavad füüsilisest isikust ettevõtjad mitmeid töötajatele kehtestatud maksusoodustusi ja sotsiaaltagatisi. Eelnõud hakkavad ministrid homme ühiselt arutama, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Äripäev kirjutas plaanist põhjalikult juulis, kui see huvigruppidele arvamuse avaldamiseks saadeti.

Siis rääkis kaks aastat tagasi Eesti FIEdest enim tööjõumakse maksnud Avo Kruusla, et midagi positiivset plaan annab, ent tegelikult on koer maetud mujale ning väikesed muudatused FIEsid ei päästa. Kunagine FIEnduse käilakuju on ka ise viinud oma äri osaühingu alla.

Kui valitsus ja hiljem riigikogu plaane toetavad, tahaks rahandusministeerium maksueelnõu maksma panna juba 2018. aasta algusest. Kuna kava on riigile vaid kulu ja ühelgi FIE-l rohkem maksta ei tule, pole tarvis järgida ka tavareeglit, et maksumuudatused peab vastu võtma vähemalt pool aastat enne jõustumist.

Üks olulisi muudatusi on sotsiaalmaksu ülempiiri langetamine. Ülempiir eksisteerib seetõttu, et FIE on just kui kaks asja korraga: ühest küljest teeb ta palgatööd, olles iseendale tööandja. Teisest küljest on ta aga pannud enda ärisse raha ning peaks saama selle pealt teenida kapitalitulu – just nagu firma omanik teenib dividende. Et need kaks tululiiki eristada, on riik kehtestanud FIEdele sotsiaalmaksu lae. Praegu on see piir aga ebamõistlikult kõrge.

Nimelt tuleb sotsiaalmaksu maksta summalt, mis ulatub praegu 15kordse miinimumpalgani. Et piir ületada, tuleb kuus teenida rohkem kui 7050 eurot – 6 korda enam keskmisest palgast. Nimelt on süsteem püsinud muutumatuna 1994. aastast, mil alampalk oli keskmisest vaid 17%. Praegu on see aga juba 38%.

Nüüd tahab rahandusministeerium asja loogilisemaks teha ning langetada piiri kolmandiku võrra ehk kümnekordsele alampalgale. See on kesktee – liiga kõrge ülempiir vähendab FIEnduse atraktiivsust, kuna ei jaga tulu piisavalt adekvaatselt aktiivseks ja kapitalituluks. Liiga madal ülempiir suurendaks aga maksude vältimise riski.

Haigestumise korral antakse FIE-le võimalus vähendada oma sotsiaalmaksu miinimumkohustust päevade võrra, mil ta oli ajutiselt töövõimetus. Lisaks saab FIE õiguse arvutada endale 2-8. haiguspäeva kohta arvestuslik haigushüvitis ja arvata see maha sotsiaalmaksuga maksustatavast ettevõtlustulust.

Üks riigieelarve vaatest kulukamaid muudatusi on see, et FIEd saavad õiguse maksta endale sporditoetust – täpsemalt saavad nad õiguse maha arvata tervise edendamise kulusid. See on samuti võrdsuse loomiseks tehtav muudatus.

Tegelikult ei saa selle aasta lõpuni tervisekulusid maha arvata ka tavaline tööandja. Järgmisest aastast aga on erisoodustuse hulgast välistatud terviseedenduse kulud kuni 100 euro ulatuses kvartalis. Samasisuline soodustus hakkabki laienema ka FIE-le.

Sarnaselt äriühinguga lubataks FIE-l eelnõu järgi arvata tulust maha ka kuni 10-eurone reklaamkingituse kulu ja välisriigis ettevõtlusega tegelemisel tehtud enda toitlustamiskulud välislähetuse päevaraha ulatuses (50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta). Samuti saab külaliste ja äripartnerite vastuvõtuks tehtud kulusid maha arvata 32 euro ulatuses kuus.

Kogu maksumuudatuste paketi hind riigile veidi üle 1,3 miljoni eurone kulu. Tervisekulude korra muutmine annab sellest summast koguni 450 000 eurot.