Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Paldiski Põhjasadam soovib osta riigilt otsustuskorras maad

    Paldiski PõhjasadamFoto: Andras Kralla

    Paldiski Põhjasadama omanikfirma taotleb riigilt otsust võõrandamaks neile Paldiski linnas otsustuskorras ligi 18 000 m2 mereäärset maad, mille peale lubab ettevõte investeerida minimaalselt 20 miljonit eurot uue süvaveekai ehitusse.

    Paldiski Sadamate ASi juhatuse liige Aleksandr Kovaljov saatis ettevõtlus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palole ning keskkonnaminister Siim Kiislerile taotluse riigimaa otsustuskorras võõrandamiseks ettevõtluse arendamiseks.
    Kovaljovi sõnul oleks see otsus positiivse mõjuga nii riigile kui ka kohalikule omavalitsusele, kuna uue süvaveekai ehitusmaksumuseks investeeritaks ettevõte vähemalt 20 miljonit eurot. Uus kai omakorda võimaldab sadamal kasvatada kaubavooge, eeskätt suurte konteinerlaevade teenindamiseks ning see tähendab ligi 100 täiendava töökoha loomist.
    Kovaljov märkis, et investeering parandab märkimisväärselt Eesti transiidivõimekust ja konkurentsivõimet.
    „Seega paluksime kaaluda Paldiski Sadamate ASi taotluse kiiret menetlemist ning võõrandada Paldiski Sadamate ASile otsustuskorras kinnisasja harilikule väärtusele vastava tasu eest riigile kuuluv kinnisasi Põhjasadama 2,“ kirjutas Kovaljov ministritele saadetud taotluses.
    See pole ettevõttel aga esimene kord riigi poole pöörduda. Juba kolm aastat tagasi saatis ettevõte keskkonnaministeeriumisse avalduse, milles tegi ettepaneku loobuda kinnistu võõrandamisest enampakkumise teel ning anda see otsustuskorras kas rendile või võõrandada Paldiski Sadamate ASile.
    Toona vastas riigivara valitseja maa-amet, et riigivara otsustuskorras võõrandamist ja kasutamiseks andmist saab kaaluda vaid juhul, kui kinnisasja kasutamise eesmärk ja vajadus ei ole avaliku enampakkumise korral saavutatav.
    Suvel 2016 jõustusid aga riigivaraseaduse muudatused ning muu hulgas täiendati seadust võimalusega võõrandada riigile kuuluvat ettevõtluskeskkonna arendamiseks sobivat kinnisasja Eesti majandusarengule oluliste investeeringute tegemiseks otsustuskorras ettevõtjale. Vastavaid taotlusi menetleb EAS.
    Paldiski Sadamate juhatuse liige Kovaljov leidiski hiljuti ministritele saadetud kirjas, et enam pole põhimõttelisi õiguslikke takistusi riigile kuuluva Põhjasadama 2 kinnisasja otsustuskorras võõrandamiseks harilikule väärtusele vastava tasu eest.  
    Sadamaäri seni kahjumis
    Paldiski Sadamate AS on olnud üheksa aastat järjest kahjumis ning kokku küündib majandustegevusest saadud miinus juba pea poolesaja miljoni euroni.
    Ettevõtte eelmise aasta kahjum oli ligi 11 miljoni euro suuruse müügitulu juures 3,14 miljonit eurot.
    Paldiski Sadamate emafirma on Hollandi Antillidel registreeritud CNP Investment N.V., kes koos teise samas registreeritud offshore-firmaga CNP Financing B.V. on peamised Paldiski Sadamate laenuandjad.
    Aastatel 2015–2016 konverteeriti kokku 8 miljoni euro väärtuses laene ja laenuintresse Paldiski Sadamate aktsiakapitali suurendamiseks.
    Ettevõte on olnud kahjumis alates 2008. aastast ning läinud aasta lõpu seisuga oli katmata kahjumit kogunenud 48,73 miljonit eurot. Ettevõttel on kaks tütarfirmat – Palsteve OÜ ning Pintomar OÜ. Kontsernis oli mullu 290 töötajat.
    Paldiski Sadamate nõukogu esimees Aleksei Mürisep on Äripäevale korduvalt kinnitanud, et nimetatud Hollandi Antillide offshore-firmade omanik on Aleksei Tšulets.
  • Hetkel kuum
Toetame restoraniäri vintskeid tegijaid. Hääletame jalgadega!
Häid emotsioone pakkuv külalislahkusettevõtlus püsib ja jääb püsima peaasjalikult tegijate kutsumusel ja entusiasmil, millele sektori puhul tuleb tähelepanu pöörata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Häid emotsioone pakkuv külalislahkusettevõtlus püsib ja jääb püsima peaasjalikult tegijate kutsumusel ja entusiasmil, millele sektori puhul tuleb tähelepanu pöörata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinna börs lõpetas päeva punases
Balti aktsiaturgudest lõpetas neljapäeva punases vaid Tallinna börs, mis taandus -0,14%. Balti koondindeks edenes +0,21%, Riia börs +0,25% ning Vilniuse börs +0,01%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas neljapäeva punases vaid Tallinna börs, mis taandus -0,14%. Balti koondindeks edenes +0,21%, Riia börs +0,25% ning Vilniuse börs +0,01%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Valitsus ei jõudnud lisaeelarves kokkuleppele Läänemets: segadus on hoopis suuremaks läinud
Kuigi rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) loodab veel enne jaanipäeva lasta riigikogul läbi hääletada 175 miljoni euro ulatuses kärpeid, pole valitsusel endal lisaeelarve tegemiseks ikka veel kokkulepet.
Kuigi rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) loodab veel enne jaanipäeva lasta riigikogul läbi hääletada 175 miljoni euro ulatuses kärpeid, pole valitsusel endal lisaeelarve tegemiseks ikka veel kokkulepet.
Keskkonnaamet nõuab LHV asutajalt ranna keelualale ehitatud eratee ülesvõtmist
Keskkonnaamet alustas haldusmenetlust, et LHV kaasasutaja Andres Viisemann oma Haapsalu külje all asuvalt mereäärselt maatükilt, mis asub ranna ehituskeeluvööndis, ebaseaduslikult ehitatud tee üles võtaks.
Keskkonnaamet alustas haldusmenetlust, et LHV kaasasutaja Andres Viisemann oma Haapsalu külje all asuvalt mereäärselt maatükilt, mis asub ranna ehituskeeluvööndis, ebaseaduslikult ehitatud tee üles võtaks.