Riik hakkab jagama korruptsiooni vältimise juhendeid
Kuna Eesti omavalitsuste korruptsioonirisk ületab Euroopa keskmist, valmistab riik ette peagi valitavatele uutele volikogudele juhendeid korruptsiooniriski maandamiseks.
Eesti omavalitsuste korruptsioonirisk ületab Euroopa keskmist, näidates seda, kui läbipaistvalt ja avalikult omavalitsused riigihankeid korraldavad. Värske üleeuroopalise uuringu andmeil olid suurima korruptsiooniriskiga Eesti omavalitsused Tallinn ja Vaivara, väikseima riskiga aga Harku vald ja Maardu linn.
Korruptsiooniriski indeks ei viita tegelikule korruptsioonile, vaid näitab riigihangete korraldamise läbipaistvust.
Uuring hõlmab aastatel 2009-2015 Euroopa Liidu riikides ja Norras tehtud riigihankeid, mille piirmäär ületas 130 000 eurot. Eesti indeks oli 0,33, ELi keskmine aga 0,28 (skaalal 0-1). Kõige suurema korruptsiooniriskiga Eesti omavalitsused olid Tallinn (0,4) ja Vaivara (0,33), kõige väiksem risk – indeksi väärtus 0,05 – oli Harku vallas.
Eesti jagab välja korruptsiooni vältimise juhendid
Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles uuringut kommenteerides, et OECD riikides kulutab avalik sektor ligi kolmandiku oma eelarvest riigihangetele, mis on samal ajal üks kõige korruptsiooniohtlikumaid valdkondi.
„Omavalitsused ei ole kasutanud korruptsiooni ennetamiseks kõiki olemasolevaid võimalusi. Seetõttu valmistatakse praegu ette juhendit, mis aitab omavalitsustel korruptsiooniriske hinnata ja maandada ning luua praktiliste näidete toel oma sisekontrollisüsteemi. Peagi valitavad uued volikogud saavad nendele juhistele tuginedes korraldada hankeid läbipaistvamalt," ütles Reinsalu.
Cambrige’i ülikooli teadlase Mihaly Fazekasi juhtimisel koostatud korruptsiooniriski indeks koondab viit riigihangete läbipaistvuse näitajat: pakkujate arv, hankemenetluse liik, ajavahemik hanketeate ja pakkumuste esitamise tähtaja vahel, hindamiskriteeriumid ja otsustamisperioodi pikkus.
Teistega võrreldes peetakse riskantsemaks näiteks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanget, samuti sellist, kus on üks pakkuja, kus hanketeate ja pakkumuste esitamise tähtaja vahe ja otsustamisperiood on kas liiga pikk (viide õiguslikule segadusele) või liiga lühike (varasema kokkuleppe võimalus) ning hindamiskriteeriumid ei ole mõõdetavad.
Kuna justiitsministeeriumi analüüsitalitus võttis Eesti andmeid analüüsides arvesse ka omavalitsuste asutuste hankeid, võivad keskmist mõjutada lisaks omavalitsusasutuste enda hangetele ka omavalitsuste ettevõtete, hallatavate asutuste jt hanked. Arvesse ei võetud omavalitsusi, kus sõlmiti alla nelja hankelepingu. Samuti tuleb silmas pidada, et ELi riigihangete andmebaasis ei ole alati võimalik vahet teha, kas andmed käivad samanimelise valla või linna kohta.