Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riik kaotas 50 miljonit maksuraha?

Foto: Raul Mee

Transpordisektori erialaliitude hinnangul on tänavu Eesti asemel naaberriikides tangitud ligi 100 miljonit liitrit kütust. Maksuameti kinnitusel on mujal tankimine tõesti elavnenud, ent kahju on palju väiksem ning jääb ka varasemate prognooside piiresse.

Transpordisektori erialaliidud ütlevad ühisavalduses riigikogu komisjonidele, et veonduse ja transpordi sektor on riigi otsuste tõttu kaotanud konkurentsivõime ega ole enam jätkusuutlik. Suurimaks ohumärgiks on nende hinnangul sektori ettevõtete hüppeliselt kasvanud maksuvõlad, mis on tänavu esimesel poolaastal tõusnud keskmiselt üle 65 protsendi.

"Konkurentsis püsimiseks on ettevõtted sunnitud otsima säästlikumaid lahendusi ja seda meie lähinaabrite juurest,“ seisab avalduses. Kõrgete aktsiiside tõttu on selle aasta jooksul tangitud nende hinnangul Eesti asemel teistes riikides 100 miljonit liitrit kütust.

Järgmisel aastal võiks see tõusta 130 kuni 160 miljoni liitrini. Eurodes tähendab see 49 miljonit kaduma läinud maksuraha sel aastal ja kuni 79 miljonit järgmisel. Võrdluseks märkisid erialaliidud, et praeguseks ära jäetud suhkrumaksuga loodeti tuleva aasta eelarvesse koguda 15 miljonit eurot.

Mõjuga on arvestatud
Rahandusministeerium on oma prognoosides arvestanud välismaal tankimise mõjuga ning kuna järgmiseks aastaks kavandatud diislikütuse aktsiisimäära tõus jäeti ära, siis on oodata hinnaerisususte kahanemist Lätiga.
Rahandusministeeriumi viimase prognoosi järgi on riigi oodatav tulu kütuseaktsiisilt järgnev: kui möödunud aastal laekus kütuseaktsiisist 506 miljonit eurot, siis tänavu saab riik kütuseaktsiisi tulu 530 miljonit eurot, järgmisel aastal 581 miljonit eurot, 2019. aastal 602 miljonit eurot, 2020. aastal 622 miljonit eurot ning 2021. aastal 634 miljonit eurot.
Diislikütuse aktsiisimäär on Eestis 2017. aastal 15,2 senti liitri kohta kõrgem kui Lätis. Samaväärne vahe on ka Eesti ja Läti diislikütuse jaemüügi hindadel, kuid järgnevatel aastatel on oodata diisli hinnaerinevuste kahanemist aktsiisimäärade ühtlustumise tõttu.

MTA: puudu vaid 20 miljonit

Maksuamet ütles vastu, et väljastpoolt Eestit tankimise mõju hindamisel tuleb arvestada, et ka enne 2016. ja 2017. aastat tankisid Eesti transpordiettevõtted suurtes kogustes välismaal, tehes tellimusvedusid väljaspool Eestit.

"Oluline on aga teha vahet ka sellel, kui palju on tankimine väljaspool Eestit suurenenud," rääkis MTA teabeosakonna juhataja Janek Leis. Ametile kättesaadavate käibemaksutagastuste andmete põhjal on terve aasta jooksul Eesti transpordiettevõtete väljaspool Eestit tankimise maht tõepoolest suurusjärgus 100 miljonit liitrit.

"Väljaspool Eestit tankimine on hinnanguliselt kasvanud aasta lõpuks 40 miljoni liitri võrra," tõdes ta. Välismaal tankimise maksukahjuks hindab MTA nende andmete põhjal seega 20 miljonit eurot, mis on ka kooskõlas rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosiga.

Eestil-Lätil suur vahe

Kõrgemad aktsiisid ja kütuse hinnad on ka mitmes teises Euroopa Liidu liikmesriigis, kuid enamasti teeb sellisel juhul riik pingutusi, et kogu kütuseraha riigist pidurdamatult välja ei jookseks, tõdesid transpordiorganisatsioonid avalduses.

"Sel eesmärgil pakutakse veofirmadele maksuerisust või -tagastust," lisasid firmad ja tõid välja, et mitmes Euroopa riigis tagastatakse aktsiis osaliselt, et hoida oma veoettevõtteid tankimas kodumaal ja meelitada sinna ka välismaised firmad. Nii teenib riik transiitvedude pealt isegi lisaraha.

Liidud tõid välja, et praegu on Eesti ja Läti kütusehinna erinevus 10 kuni 13 senti liitrist. Kui rakendada aktsiisi osalist tagastamist veoettevõtetele suurusjärgus 10 senti liitri kohta, siis on liitude arvates juba tõenäoline, et ettevõtted tuleksid oma tankimistega Eestisse tagasi.

"Ühtlasi tooks see üksnes 2018. aastaga riigieelarvesse tagasi meie hinnangul 50-60 miljonit eurot," tõi transpordisektor välja. Erialaliitude hinnangul võiks potentsiaalselt tulla riigieelarvesse rohkemgi raha, kui Eesti suudaks meelitada siia tankima ka Läti, Leedu ja Poola veokeid, mis teel Skandinaaviasse Eestit niikuinii läbivad.

Piduriks ka teemaks ja palgasurve

Veonduse arengut pärsib pöördujate sõnul lisaks kõrgetele aktsiisidele ja kallile kütusele ka kiirustades kokku pandud teekasutustasu rakendamine. See on oht nii sektoris tegutsevate firmade konkurentsivõimele kui jätkusuutlikkusele.

Muu hulgas on erialaliidud mures, et Eesti ettevõtted peavad korrektselt maksma oma maksud ja trahvid nii siin kui välismaal, kuid Eestis ei suudeta praegugi kokku koguda välismaiste vedajate trahviraha. Nii pitsitab uuest aastast kehtima hakkav teekasutustasu nende hinnangul taas pigem Eesti ettevõtteid.

Omaette probleem on ka palgasurve, sest veonduses on inimtööjõu osakaal suur. "Viimase viie aasta jooksul on palgakulu töötaja kohta kasvanud keskmiselt 50 protsenti. Siin on suur oht varimajanduse kasvuks, kuna mustalt maksmine on tihti viimaseks võimaluseks, et ettevõtted suudaksid elujõulistena püsida," seisab erialaliitude avalduses.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.