• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,09%39 727,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,09
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,09%39 727,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,09
  • 10.10.17, 08:18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kaubavahetus võttis hoo üles

Kaupade eksport kasvas augustis võrreldes eelmise aasta augustiga 8% ja import 12%, teatas statistikaamet. Kaubavahetuse kasvu mõjutas nii mineraalsete toodete kui ka mehaaniliste masinate ekspordi ja impordi suurenemine.
Muuga sadama kaudu liigub suur osa merekaubast.
  • Muuga sadama kaudu liigub suur osa merekaubast.
  • Foto: Raul Mee
Augustis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,1 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 115 miljonit eurot (2016. aasta augustis 70 miljonit eurot).
Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid (kommunikatsiooniseadmed, trafod, juhtpuldid, jaotuskilbid), mineraalseid tooteid (põlevkivikütteõli, mootorikütus, elektrienergia) ning tööstustooteid (puitmajad, mööbel). Enim kasvas mineraalsete toodete (62 miljoni euro võrra), mehaaniliste masinate (19 miljoni euro võrra) ning metalli ja metalltoodete (17 miljoni euro võrra) eksport. Samas vähenes jätkuvalt elektriseadmete väljavedu (47 miljoni euro võrra).
Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli augustis 73% kogu ekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu kasvas augustis 11%, samas re-eksport suurenes 2%. Eesti päritolu kaupade ekspordi kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete (põlevkivikütteõli), metalli ja metalltoodete (metallijäätmed) ning puidu ja puittoodete (puitgraanulid, okaspuidust puitmaterjal) väljaveo suurenemine.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid Soome (17% Eesti koguekspordist), Rootsi (13%) ja Läti (10%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi elektriseadmeid ja mitmesuguseid tööstustooteid (puitmajad, padjad, tekid), Lätti mineraalseid tooteid (elektrienergia) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (toorpiim). Eksport kasvas enim Hollandisse (ligi 2,5 korda ehk 30 miljonit eurot), Venemaale (18 miljonit eurot) ja Soome (17 miljonit eurot). Hollandisse suurenes põlevkivikütteõli, Venemaale kopplaadurite ja ekskavaatorite ning Soome raske kütteõli ja lehtvaltstoodete väljavedu. Eksport kahanes enim Rootsi.
Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid (kommunikatsiooniseadmete osad, mobiiltelefonid), põllumajandussaadusi ja toidukaupu (veinid, toiduvalmistised, kange alkohol), mehaanilisi masinaid (andmetöötlusseadmed, kopplaadurid, ekskavaatorid), mineraalseid tooteid (kütteõlid, gaasiõlid) ning transpordivahendeid (sõiduautod, nende osad). Enim kasvas mineraalsete toodete, mehaaniliste masinate ja transpordivahendite ning kahanes elektriseadmete sissevedu.
Augustis imporditi kõige enam kaupu Soomest (12% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%), Rootsist (10%) ja Leedust (10%). Soomest imporditi kõige rohkem elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Saksamaalt mehaanilisi masinaid ja transpordivahendeid, Rootsist mineraalseid tooteid, transpordivahendeid ning Leedust mineraalseid tooteid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Kõige rohkem kasvas import Rootsist, Saksamaalt ja Soomest. Enim kahanes import Ungarist.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 24 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele