Danske Bank ja selle juhatus tuleks panga Eesti filiaalis toimunud rahapesu eest vastutusele võtta, jäi kõlama Taani parlamendis peetud nõupidamisel, kirjutab Taani leht Berlingske.
Kas Danske panga tippjuhid saab isiklikult vastutusele võtta selle eest, et pank mitme aasta jooksul rikkus rahapesutõkestamise reegleid ja lasi kahtlastel miljarditel panga kontodelt läbi voolata? Milline karistus võiks sel juhul ebaseadusliku tegevuse eest Danske pangale osaks saada?
Peamiselt kõlasid just need küsimused eile Taani parlamendis toimunud nõupidamisel, kus nii ettevõtlusminister Brian Mikkelsen kui ka justiitsminister Søren Pape Poulsen mõlema poliitilise tiiva eestkõnelejate küsimustele vastasid.
Artiklid panid tegutsema
Parlamendi nõukogu kogunemine on otsene tagajärg pärast Berlingske ja teiste riikide väljaannete, sealhulgas Äripäevaga koostöös tehtud lugusid, mis paljastasid Danske panga Eesti filiaali kaudu käinud rahapesu. Juhtum tõi Taanis kaasa tugeva pahameele ja terava kriitika Danske panga suhtes nii ekspertide kui poliitikute poolt. Parlamendinõupidamise ajaks polnud see kriitika sugugi pehmenenud.
Taani parlamendi Folketing ettevõtluskomisjoni esimees Morten Bødskov esitas arutamiseks küsimuse, milline võib olla paljastuste järel sealse finantsjärelevalve alustatud uurimise tulemus. „Ettevõtlusminister on seda nimetanud andestamatuks juhtimisveaks. Kui finantsjärelevalveamet jõuab samale järeldusele, siis milliseid tagajärgi on panga juhtkonnal oodata?“ uuris Bødskov.
Ettevõtlusminister Brian Mikkelsen kostis, et uued rahapesutõkestamise reeglid, mis kevadiste esimeste paljastuste järel karmistusid, viiksid tulevikus sarnaste juhtumite korral pangajuhtide vallandamiseni.
Juhid löögi all
Uute reeglite jõustumisega hõlmatakse rahapesutõkestamise seadusesse ka juhatuse liikmed. „Neilt saab võtta õiguse töötada ettevõtte juhina,“ ütles minister, kes samas rõhutas, et sellised on reeglid edaspidi, ja neid ei saa kasutada selles juhtumis, mis puudutab Danskes 2015. aastani kestnud rahapesu.
Taani rahvapartei poliitik Hans Kristian Skibby imestas, kuidas Eesti ametivõimud olid mitu korda sunnitud Danske pangale ja Taani finantsjärelevalveametile survet avaldama, et mingitki reaktsiooni saada. Tema hinnangul oleks Taani võimud pidanud juba varem asjaga sihikindlamalt tegelema.
See peab olema Eesti ametivõimude kohustus seda asja uurida.
Brian Mikkelsen vastas, et mõistab küsimust, tõmmates paralleeli rumala taanlasega. „Tegemist on ju Taani pangaga, mis on olnud miljardite kroonide voolamise kanaliks. Kuid olukorda võib piltlikult võrrelda rumala taanlasega, kes on üritanud Taimaale narkootikume sisse tuua,“ rääkis Mikkelsen ja lisas, et sel juhul käiks kohtumõistmine rumala taanlase üle Tais.
„Siin on tegu Taani panga filiaaliga Eestis, mis on vähemalt esialgsel hinnangul teinud kriminaalseid tegusid,“ jätkas Mikkelsen. „See peab olema Eesti ametivõimude kohustus seda asja uurida. Taani järelevalveametile jääb uurida ja anda hinnang, kas panga Taani firma on olnud asjaga seotud.“
Kasum konfiskeeritav
Narkootikume smugeldava taanlase võrdlusega poliitik Lisbeth Bech Poulsen ei nõustunud. „Siin pole tegu üksnes mõne Eesti lollpeaga, kes reegleid ei järginud,“ ütles ta, pidades silmas, et viga ei saa olla ainult Eesti filiaali rumalas juhtkonnas, ja lisas, et rikkumine Eestis toimus täiesti absurdselt suures ulatuses. Ja lisas, et lõppude lõpuks on panga tippjuhatus see, kes vastutab.
Lisbeth Bech Poulsen esitas nõupidamisel samuti küsimuse, kas summat, mille Danske Bank karistatavate tegude pealt teenis, on võimalik konfiskeerida. Taani justiitsminister vastas seepeale, et „kasum, mis on teenitud seadusega karistatavatelt tegudelt, on konfiskeeritav“.
Danske Eesti filiaalis toimunu valguses algatas Taani karistusseaduse muutmist ja sellesse peatüki lisamist, mis käsitleb rahapesu.